Vene armee reform näeb ette isikkoosseisu vähendamist ja lahinguvõime suurendamist, vahendas Reuters.

"Me arvame, et lõplik koondatavate arv pole rohkem kui 36 000 või 37 000 sõjaväelast, võib-olla rohkem aga võib-olla ka vähem," selgitas asekaitseminister Nikolai Pankov tänavu armees ees seisvaid muudatusi. "Meil pole vajadust jätta armeesse neid ohvitsere, kes ei vasta oma tööülesannetes vaja minevatele nõuetele ega ohvitseri väärikale auastmele."

"Märkimisväärne hulk vanemaid ohvitsere on ebakompetentsed ja nad vallandatakse," põhjendas ta.

Pankovi sõnul ei kavatse ministeerium oma plaanidest loobuda hoolimata töötuse plahvatuslikust kasvust. Viimastel andmetel on Venemaal tööta 10 protsenti tööealisest elanikkonnast.

Aastaks 2020 ellu viidav reform näeb muuhulgas ette ohvitseride arvu kärpimist, baassõjaväelinnakute loomist, Akula-klassi tuumaallveelaevade teenistusest kõrvaldamist. Ka kaotatakse armees senine diviisidel põhinev struktuur ja juurutatakse uut brigaadidel põhinevat struktuuri. See muudatus peaks plaanide järgi olema teostatud selle aasta lõpuks.

Reformi käigus likvideeritakse lipniku auaste, kuid see-eest suurendatakse leitnantide hulka koguni kuus korda. Samas kärbitaks peastaabi isikkoosseisu aastaks 2012 koguni 60 protsendi võrra. Ümberkorralduste käigus vähendatakse relvaladude ja sõjatehnika hulka.

Vene armee rahuaja isikkoosseisus peaks reformi järel olema 1 miljon sõjaväelast.

Armeereformi kriitikute arvates otsivad tööta jäänud ohvitserid väljakutseid kriminaalses maailmas. Samuti seisavad reformile vastu paljud ohvitserid ja mitmed kindralid on läinud erru. Viimati vallandati ametist sõjaväeluure GRU juht armeekindral Valentin Korabelnikov.

Vene armee on saanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist sisepoliitilise kriitika osaliseks, seda eelkõige amortiseerunud tehnika ja ohvitseride üha kasvava amoraalsuse pärast.