„Meil on Kaug-Idas Jaapani seisukohast lahendamata, meie seisukohast lahendatud, küsimus saartega (Kuriilid-J.P.)... Meil on Kaliningradi eriline rajoon, millega ei ole maismaaühendust,“ rääkis Vene asekaitseminister Vladimir Popovkin Vene uudisteagentuuri RIA-Novosti korraldatud ümarlaual „Kas Venemaal on vaja välismaalt relvastust osta?“ põhjustest, miks on Venemaa sõjalaevastikul vaja Mistrale.

Popovkini sõnul saaksid Mistralid nendesse paikadesse toimetada vajadusel vägesid ja sõjatehnikat. Vastasel juhul tuleks aseministri sõnul näiteks Kuriilidele paigutada ja hoida väeosasid. Mistralide olemasolu korral seda ei oleks vaja teha. „Sõjaväeametnik faktiliselt kinnitas varem ilmunud informatsiooni, et Mistral-tüüpi laevad ilmuvad eelkõige Läänemerele ja Vaiksele ookeanile,“ nentis seepeale eilne Moskva ajaleht Kommersant.

Vene asekaitseministri Popovkini sõnul käivad praegu Prantsusmaaga aktiivsed läbirääkimised ning lõplikku otsust ostu kohta pole veel langetatud. „Eelkõige käivad läbirääkimised hinna, koguse ja varustuse üle,“ ütles asekaitseminister RIA-Novosti teatel. Popvkin kinnitas, et Venemaa tahab osta ühe valmis dessantlaeva ning kolm laeva ehitataks prantslaste litsentsi järgi Vene laevatehastes. Prantslased aga tahaks müüa kaks valmis laeva, kaks laeva ehitataks nende nägemuses Venemaal.

Venemaa peab Mistrali juhtimissüsteemi ise välja töötama

Venemaa üks juhtivaid militaaranalüütikuid Ruslan Puhhov väitis samal ümarlaual, et tema andmetel müüvad positiivse otsuse korral prantslased laeva venelastele ilma sõjalise info- ja juhtimissüsteemita SENIT9. „Nad ei saa seda põhimõtteliselt meile müüa, sest see süsteem on osa NATO eri liikide vägede juhtimissüsteemist,“ ütles Puhhov. „See ei ole lihtsalt prantslaste endi know-how, vaid sõjasaladus, mis kuulub NATO-le.“

See tähendaks, et Mistralide ostu korral peaks Venemaa igal juhul laevadele paigutama kodumaise info- ja juhtimissüsteemi, mille analooge praegu venelastel sisuliselt pole. Sellest hoolimata pole Puhhov nõus väitega, et Venemaa ostab sel juhul prantslastel kasutu tühja laevakarbi. „Kui me ostame Mistrali, siis me saame endale mobiilse, paljude võimalustega sõjalise infrastruktuuri objekti. Mitte dessantlaeva, nagu selle kohta tihti öeldakse, aga juhtimispunkti, ujuva kasarmu, helikopterite baasi, sõjaväehaigla. Ja seda kõike ühes pakis,“ ütles Puhhov RIA-Novostile.

Venemaa peab juba ligi aasta Prantsusmaaga läbirääkimisi dessantlaevade Mistral ostmiseks, mille analooge Venemaa sõjalaevastikus praegu pole. Laeva müümise vastu on juba kõvasti protestinud Baltimaade ja Gruusia poliitikud, kes kardavad, et Venemaa võib seda kasutada nende riikide vastastes sõjalistes operatsioonides.

Mistrali-tüüpi laev on võimeline pardale võtma kuni 900 dessantväelast, 16 helikopterit ja dessantkaatrit, 13 tanki või 70 masinat. Laeva tegutsemiskaugus on kuni 20 000 meremiili ja kiirus üle 18 sõlme. Ühe laeva hinnanguline maksumus on 400-500 miljonit eurot. 

Alljärgnevalt lingilt avaneb venekeelne infograafika Mistrali varustusest ja tehnilistest andmetest: http://www.rian.ru/infografika/20091103/191812697.html