Vene esileediks vastu tahtmist

Ljudmila Putina on olnud avalikkuse tähelepanu all alates läinud aasta viimasest päevast, mil Vladimir Putinist sai Venemaa presidendi kohusetäitja. Pärast abikaasa valimisvõitu tuleb tal senisest veelgi enam rambivalguses seista.

Ljudmila Putina räägib tema mehe kohta hiljuti ilmunud raamatus, et talle ei meeldi selline elu sugugi. "Ma nutsin terve päeva," kirjeldab ta raamatus "Vestlused Vladimir Putiniga"

31. detsembrit 1999. "Ma sain aru, et mu eraelu on sellega lõppenud."

Nelja kuu jooksul on Ljudmila Putinal tulnud täita arvukalt kohustusi, alates Vene vägede külastamisest Tshet-sheenias kuni Peterburi ekslinnapea Anatoli Sobtshaki matuste ja Briti peaministripaariga kohtumiseni. Rahulikku koduperenaiseelu ta enam nautida ei saa, isegi Sotshi lähistel suusatades tuli tal ajalehe Die Welt väitel olla telekaamerate ees.

Raissa eksisammud hoiatuseks

Peale selle peab ta arvestama, et varem või hiljem hakatakse teda võrdlema Hillary Clintoni, Naina Jeltsina ja ilmselt veel paljude teiste endiste või praeguste esileedidega. Esialgu tundub, et nii nagu eelkäija Naina, on ka Ljudmila õppinud Moskva esileedi Raissa Gorbat-shova saatusest – et Venemaal peab riigijuhi naine mehe varju jääma, hoiduma moekusega eputamast ning kõrgklassi elust, sest niisugust stiili harrastanud Raissa oli ju kodumaal märkimisväärselt ebapopulaarne.

Oma suhet Vladimir Putiniga kirjeldab Ljudmila Putina raamatus järgmiselt: "Mind ei pea keegi kätel kandma. Ma kuulun nende naiste hulka, kes on valmis põlevasse majja tormama. Kui mind oleks huvitanud vaid mu enda käekäik, oleksin ma oma mehele öelnud: "Volodja, ma palun, meil pole seda kõike vaja. Jäta see. Aga ma ei öelnud talle seda.""

Ljudmila Putina on küll kodune, kuigi haridus lubanuks tal ilmselt ka karjääri teha. 1986. aastal lõpetas ta Leningradi ülikooli prantsuse ja hispaania filoloogina, aastatel 1986–1990 koos KGB jaoks nuhkinud mehega Saksamaal elades õppis ta ära saksa keele.

Alates 1996. aastast, mil pere Peterburist Moskvasse kolis ning Kremli finantskontrollina alustanud Vladimir Putin sisemaise salateenistuse juhiks, peaministriks ja lõpuks presidendiks tõusis, pole Ljudmila töötanud. Ta on toetanud kõiges oma meest, olles enda sõnul alati kindel tema edus: "Ma olen alati arvanud, et Volodjaga juhtub midagi sellist."

Ljudmila Putina on sündinud 6. jaanuaril 1958. aastal Kaliningradis, 1980. aastate alguses töötas ta stjuardessina. Oma tulevase abikaasaga tutvus ta 1978. aastal Leningradis Lensoveti teatris. "Ta oli väga tagasihoidlikult riides. Nii ebakindel, et ma poleks teda tänaval tähelegi pannud," meenutas Ljudmila ajalehes Nezavissamaja Gazeta, mis avaldas artikli uuest presidendiprouast. Esimesel kohtumisel oli KGB alamastme töötajast Vladimir nimetanud ennast kriminaalmiilitsa töötajaks. Hiljem ta paljastas oma tegeliku töökoha ning kolm ja pool aastat hiljem nad abiellusid.

KGB-lase ja tema naise eraklik elu

Nezavissimaja Gazetas meenutab Ljudmila ka seda, kui raske emotsionaalselt oli neile naasmine Leningradi Nõu-kogude Liidu lõpukuudel. Vladimir tuli ära KGB-st ja tõusis linnavalitsuses 1994. aastaks linnapea asetäitjaks. 1998. aastal, kui mees teatas, et läheb tagasi KGB-sse, mis siis kandis FSB nime, võttis Ljudmila selle teate vastu kartliku ootusega. "Kui ta KGB-s oli, siis elasime väga eraklikult: ära mine sinna, ära ütle seda, ära sõbrusta sellega või teisega," meenutas naine, kes on alati siiski viimase sõna mehele jätnud.

Nii nagu Vladimir, on ka Ljudmila pärit töölisperekonnast. Ta ema töötas veokipargis kassapidajana, isa teenis leiba Kaliningradi remondivabrikus. Vene esipaari tüt-red Masha (14) ja Katja (13) õppisid kuni viimase ajani Moskvas Saksa saatkonna juures tegutsevas koolis ja räägivad vabalt saksa keelt.