Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) tegi seejärel avalduse, mille kohaselt olevat Värsi palganud USA õhujõudude erukolonel William Smith. Häkker pidi murdma sisse FSB keskserveritesse ning kirjutama programmid serveris toimuva elektrooniliseks jälgimiseks. Ühtlasi pidi Värss leidma kaasosalisi, et leida ja kopeerida Ühendriikidele huvipakkuvaid andmebaase. Häkkeri soontes voolas aga patrioodi veri ning missiooni elluviimise asemel teatas ta spionaazhikavast julgeolekuorganitele.

Näide võib küll pärineda FSB propagandaspetsialistide sulest, samas ei saa kahelda analoogilise olukorra võimalikkuses. Kui ühest vene häkkerist piisas 10 miljoni dollari eemaldamiseks Citibanki arvetelt, siis võib arvata, et kurjemate kavatsuste ja võimsate rahastajate kaasabil saab tekitada märksa tõsisemat kahju.

Möödunud aastal registreeriti Venemaal 1375 küberkuritegu, ehkki vaid 4,5-l protsendil riigi elanikkonnast on internetiühendus. Tagasihoidliku hinnangu kohaselt tegutseb Venemaal 250-500 häkkerit, samal ajal on ajakirjal Hacker aga Venemaal 30 000 lugejat ning serverit hackzone.ru ründama kutsunud võistlusel osales möödunud aastal 1605 venelast. Tagasihoidlik hinnang kipub tõepoolest olema tagasihoidlik.

Seaduslik offshore programmeerimissektor kasvab Venemaal 40-60 protsenti aastas. Suurettevõte Motorola teeb koostööd mitme Vene tehnikainstituudiga, USA valitsus on kulutanud pool miljonit dollarit e-kaubandusasjatundjate koolituskeskuse rajamiseks. Kui arvutieksperte koolitavad Lääne firmad ja valitsused, pole üllatav, et vene tehnoloogilist talenti rakendavad meeleldi ka luureagentuurid ja kuritegelikud grupeeringud.

Salateenistuste ja häkkerite sümbioos lisab vanale heale spionaazhile paraja annuse anonüümsust. Nn. Käomuna juhtumis palkas KGB Ida-Saksa häkkeri Markus Hessi juba 1985. aastal, et too tungiks USA kaitsejõudude arvutisüsteemidesse. Kasutades ülikoolide servereid, pääses Hess ligi mittesalajasele, ent siiski tundlikule teabele Milnetis, USA relvajõudude arvutivõrgus.

Viimati langes Pentagon tõsise rünnaku ohvriks 1999. aastal, kõige rängemat kahju tekitasid Venemaa Teaduste Akadeemia arvutilaboriga seotud isikud. Kuna Akadeemia internetiliiklus oli suunatud läbi FSB jälgimissüsteemi SORM-2, langes Pentagonist varastatud info ilmselt Kremli valdusse.

Endine KGB Londoni osakonna juhataja Oleg Gordijevski on Vene küberspionaazhi olemasolu kinnitanud. Tema sõnul on Föderaalse Julgeolekuteenistusega seotud mitmed häkkerite rühmitused. Gordijevski väitel andis FSB ühele küberkuriteoga vahele jäänud tuttavale lihtsa valiku: minna trellide taha või teha koostööd FSB-ga. Valik langes viimasele.

Venemaa siseministeeriumis IT-kuritegevust jälgiva osakonna juht Dmitri Tsheptshugov usub, et häkkerlus pakub võimalusi ka traditsioonilisele organiseeritud kuritegevusele. Häkkerite kasutamisele viitavad Moskva, Peterburi ja Murmanski maffiagrupeeringute poolt nettiriputatud tööpakkumised ning suurte häkkerirühmituste vahistamine. Vahelejäänud harrastasid valuutavargusi välispankade arvutivõrkudest, sissemurdmist internetipoodidesse ning krediitkaardipettusi.

Villu Arak