Vene kujunev tippjuhtkond

Vene ajakirjandus kuulutas valimisjärgsetes kommentaarides opositsiooni surnuks ning hakkas agaralt arutlema teemal, milliseid muudatusi teeb uus president valitsuses.

Teise ja kolmanda koha eest neil valimistel auhindu ei anta, kuulutas võiduka Vladimir Putini kampaaniameister. Tema sõnu võib ilmselt nii tõlgendada, et ei Gennadi Zjuganovi kommunistid ega Grigori Javlinski liberaalid saa kohti tippjuhtkonnas, mis lähematel nädalatel kokku pannakse.

Duell peaministri

koha pärast

Päevaleht Novaja Izvestija rõhutas, et Putini esmaüles-anne on kindlustada valitsuse kindel Kremli kontrolli alla jäämine. "Uus president peab paika panema maa uue võimusüsteemi. Viimastel aastatel on kaks välja kujunenud võimukeskust – presidendi administratsioon ja valitsus – olnud liiga sageli konfliktis," tõdes ajaleht.

Enamik asjatundjaid on arvamusel, et Putin valib uueks valitsusjuhiks praeguse esimese asepeaministri ja sisuliselt viimased kolm kuud peaministri kohuseid täitnud Mihhail Kasjanovi. "Vähesed kahtlevad, kas Kasjanovist saab järgmine peaminister," kirjutas Segodnja. Üsna hästi inglise keelt rääkiv Kasjanov on ka Läänes tuntud tegelane, kuna ta on väikeste vaheaegadega olnud Venemaa peamine esindaja laenuläbirääkimistel kogunisti viimase seitsme aasta jooksul.

Kuid teine ajaleht, Moskovski Komsomolets tõstis esile teise mehe, praeguse aserahandusministri Aleksandr Kudrini, kes on Kasjanovi edutamisest saadik juhtinud rahandusministeeriumi ja, nagu Putingi, on pärit Peterburist. "Enne valimisi liikusid poliitikaringkondades kuuldused, et peamine võitlus valitsusjuhi koha pärast käib Kasjanovi ja Kudrini vahel," väitis Moskva ajaleht.

Kasjanovi nõrgaks kohaks võib pidada tema väidetavat seotust mõjukate oligarhide Boriss Berezovski ja Roman Abramovitshiga, kuna Putin on lubanud oligarhe Kremlist eemal hoida.

Uued "noormehed" Putini sünnilinnast

Uue tippjuhtkonna võimalike liikmetena on välja käidud veel mõned märkimisväärselt noored mehed, kes on pärit Putini kodulinnast Peterburist. Näiteks 36-aastane German Gref, Peterburi majandusteadlane, kes on toodud Moskvasse juhtima analüüsikeskust, mis peaks esitama Putini nelja valitsusaasta majandusprogrammi. Teine "noormees" on 33-aastane Dmitri Medvedjev, kes on õppinud juurat samas teaduskonnas kus Putingi, kuid kümme aastat hiljem, ning kelle juhtimisel toimus valimiskampaania.

Töökaotuse oht võib ähvardada näiteks siseministerVladimir Rushailot. Kaitseminis-ter Igor Sergejevi kohta aga kinnitas Putin eile, et mees jääb aastaks ametisse.

Judokas ja sõjalendur ehk Vladimir Raudne

Vladimir Putin on vaat et unikaalne Venemaa valitseja vähemalt ühel põhjusel – ta on vaba joomatuuridest. Erinevalt varasematest Kremli liidritest on ta ka noor ja energiline, veelgi kaugemale ajalukku vaadates aga meenutavat üht sugugi mitte pehmekäelist meest.

47-aastane Putin on noorim Venemaa valitseja viimase 75 aasta jooksul. Alkohol ei paista talle meeldivat, ta teeb regulaarselt trenni ning on kõigi märkide järgi suurepärase tervise juures. Valimiskampaania ajast on selge, et Putin suudab heita vastase hoogsalt judomatile ning peab vastu ülehelikiirusel kihutava sõjalennuki lennu.

Kahtlemata tuleb ka Leninit energiliseks pidada ning talle järgnenud Stalin tegutses pehmelt öeldes jõuliselt. Kuid oma pika valitsusaja lõpuks oli 73-aastaselt surnud Stalinist saanud paranoiline rauk. Hrushtshov ja Brezhnev olid või-mu juurde pääsedes keskea piiri ületanud. Nooremapoolne Gorbatshov aga – kelle kohta öeldi, et ta on esimene juht, kes kaalub oma naisest rohkem – ei suutnud murda välja vanameeste ringkaitsest.

Kaugemalt ajaloost on aga kommentaatorid leidnud sarnaseid tegelasi Putinile, keda on juba hakatud tsaarilikult nimetama Vladimir Raudseks. Laias laastus on olnud kahte tüüpi valitsejaid: oma rahvast moraalsele päästmisele viiv isake tsaar ning khaan, autokraatne isevalitseja. Enamik valitsejaid olid nii ühte kui teist ja taoline paistab olevat ka Putin.

Kunagi sai Venemaa askeetliku noore valitseja, kes troonile tõustes kavatses korrale kutsuda korrumpeerunud ja rikkad bojaarid. Tal olid head kavatsused, kuid nende elluviimiseks pidi ta türanlikult kasutama kogu enda kätte koondunud riigivõimu. See oli Ivan Julm.

Kaivo Kopli

Putini võidule viinud sõda jätkub

Venemaa presidendiks valitud Vladimir Putin lubas jätkata Tshetsheenia sõda kuni tshetsheeni võitlejate täieliku hävitamiseni, hoolimata lääneriikide üleskutsetest sõjategevus lõpetada.

Euroopa Liit ning mitme lääneriigi juhid kutsusid vastvalitud presidenti Vladimir Putinit üles lõpetama lahingud Tshetsheenias. "Me loodame, et Putini valimine aitab Tshetsheenias rahuldavama poliitikani jõuda. Oleme Tshetsheenia pärast väga mures," sõnas Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi esindaja Ricardo Levy agentuuri Reuters teatel.

Vene presidendiks valitud Vladimir Putin lubas aga vastuseks õnnitlustele Tshet-sheenia sõda võiduka lõpuni jätkata ning saatis siseministeeriumi vägede aasta-päeva puhul neile õnnitluse, kiites üksuste professionaalsust tshetsheeni iseseisvuslaste vastastes lahingutes.

Lisaks Putini lubadusele Tshetsheenias lahinguid jätkata ähvardas Venemaa karmide vastumeetmetega juhul, kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) peaks Vene delegatsiooni vastu Tshetsheenia sõja pärast mingeid sanktsioone kehtestama. Vene delegatsiooni juht ENPA-s, riigiduuma väliskomitee esimees Dmitri Rogozin väitis, et Venemaa on valmistanud ette karmid ja isegi radikaalsed vastumeetmed. "Venemaale on tähtsam territoriaalse terviklikkuse säilitamine kui Lääne nõudmise täitmine," ütles Rogozin ajalehele Trud.

Reuters/AP/Interfax/BNS