Vene meedia: pronkssõdur Guus Hiddink
„Tahtsime või ei tahtnud, aga Eesti-Venemaa EM-valikmäng muutus politiseerituks,” kirjutab Nezavisimaja Gazeta (NG). Ajaleht märgib, et vene koondise toetajad tulid pronkssõduri juurde, panid lilli ja laulasid sõjalaule. Vaatamata eksisteerivale keelule, olid paljudel fännidel T-särgid ja mütsid kirjaga „СССР”. NG viitab sellele, et kui 2002. aastal oli fännidel plakat „Peremehed tulid tagasi”, siis sel aastal on lisanud veel üks: „Minu vanaisa on partisan”.
Rossiiskaja Gazeta (RG) kirjutab, et Venemaa fännid andsid keset Tallinna toimunud kakluses väärika tagasilöögi Eesti neonatsistidele. Samas käitus Eesti politsei ajalehe hinnangul ebaadekvaatselt. RG väidab, et politsei vaid rääkis skinhead’idega ja sõitis ära, kuid kaklus algas uuesti.
Komsomolskaja Pravda (KP) kirjeldab detailselt Jüri Böhmi okastraadist tehtud pärja panemist pronkssõduri juurde Stalini küüditamise mälestuspäevaks. Ajaleht märgib, et politsei käitus vastavalt Eesti ametlikule poliitikale, kui korraldas Böhmile ohutut võimalust panna oma pärg pronkssõduri juurde. KP kirjeldas Eesti politsei käitumist kui fašistide tegevust, kes „vaevu talitsesid oma koeri”.
Kommersant kahtles üldse selles, kas kaklusel Tatari tänaval oli mingit seost jalgpallimatšiga. Ajaleht edastab Vene jalgpalliliidu presidendi Vitali Mutko sõnu, et kui nende delegatsioon läks pronkssõduri juurde, siis jätsid nad oma jalgpallurid hotelli, et „mitte sündmust dramatiseerida ja juhtida sellele vähem tähelepanu”.
