Vene presidendivalimised toimuvad aasta pärast
Venemaa presidendivalimised toimuvad täpselt aasta pärast, 2. märtsil, kirjutab Reuters.
Seitsme aasta jooksul on Putin Venemaad drastiliselt muutnud. Ta on Boriss Jeltsinilt päritud kaootilisest kriisides vaevlevast riigist teinud rikkama, võimsama ning korrastatuma riigi.
Majandus on tänu nafta ja metalli hinnatõusule märgatavalt kasvanud. Seda rikkust on näha nii Vene suurlinnades kui ka Venemaa kõrgis käitumises maailmaareenil.
Putin on loonud niivõrd tsentraliseeritud keskkonna, kus pea iga majanduslik või poliitiline otsus sõltub otseselt temast. Nii miljadäridest oligarhid, kõrged sõjaväeametnikud kui ka peamised välisinvestorid on ootusärevusest lõhkemas, et teada saada, kes neid pärast Putinit käsutama hakkab. Ühe lääne diplomaadi sõnul tunnustatakse Putinit erinevate poliitiliste ja majanduslike jõudude vahendajaks, ilma kelleta Venemaa eliit lihtsalt omavahel läbi ei saa.
“Putin on loonud süsteemi, mille ainsaks juhtfiguuriks on ta ise,” kommenteerib Moskva Carnegie keskuse analüütik Maria Lipman. “Ta võib teha kõike, mida tahab. Keegi ei tea, mida ta järgmisena teeb ning inimesed on lõpetanud teesklemise, et teavad,” lisas Lipman.
Putin valib presidendi ise
Putini kaheks tõenäolisemaks järeltulijaks peetakse kahte asepeaministrit Dmitri Medvedjevit ning Sergei Ivanovi, kes mõlemad ei ole oma presidendiks saamisambitsioonidest sõnakestki öelnud. Siiski käivad mõlemad märkamatult Venemaa eri paigus valitsuse poliitikale reklaami tegemas.
Kaks kandidaati, kes on oma kandideerimisest avalikult teatanud, pärinevad allasurutud opositsioonist. Neist esimeseks on endine peaminister Mihhail Kasjanov ning teiseks tundmatu linnapea Aleksander Donskoi. Mõlema suhtes on viimasel ajal algatatud uurimised, selgitamaks välja võimalikke finantseksimusi. Küsitlustel ennustatakse neile lüüasaamist. Moskva on uppumas kuulujuttudesse, nagu võiks kusagilt ilmuda mõni üllatuskandidaat. Välistatud ei ole ka see, et selleks võib osutuda Putin ise.
“Valitsus kontrollib meediat ning neil on rahvale tugev mõju,” ütles sõltumatu Levada keskuse juhtivsotsioloog Lev Gudkov. Levada uuringute kohaselt toetab Putinit 80 protsenti Vene avalikkusest, kel ei ole demokraatlikust valitsemisviisist aimugi. 60 protsenti sooviksid Putinit kolmandat korda presidendina näha. 43 % valijateks annaksid oma hääle Putini poolt valitud ükskõik millisele järglasele.
Vahel öeldakse naljatades, et järgmise aasta presidendivalimistel on kaks vooru: kõigepealt valib Putin ning seejärel alles rahvas.
Spekuleeritakse, et juhul kui Putin ei kavatse taas presidendiks saada, võib ta asuda riikliku gaasihiiglase Gazpromi eesotsa, hakata Venemaa suurima partei juhiks või juhtida Venemaa 2014. aasta Sotši olümpiamängude korraldamist.
