Sealsed eksperdid on jõudnud järeldusele, et Venemaa ei kujuta Ameerika Ühendriikidele enam sõjalist ohtu.

MUUTUNUD RÕHUASETUSED. Venemaad käsitletakse nüüd ohuna tuumatehnoloogiate võimaliku levitajana, tuumajäätmete abitu utiliseerijana ning keemia- ja bakteoroloogilise relva võimaliku lekkeallikana. Pigem käsitletakse Venemaad aga probleemina: seoses vastutöötamisega NATO laienemisele, kiilu löömisega USA ja Euroopa vahele, protesteerimisega USA raketikilbi vastu, rämpsriikide toetamisega, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse levitamisega ning – last but not least – üha kasvava relvaekspordiga.

Venemaa vaesus on lõpuks tõeks teinud selle, mida USA-s kardeti juba külma sõja ajal. Nimelt, et Vene kõrgtehnoloogiline relvastus jõuab massiliselt ka maailmaturgudele.

Nüüd on see juhtunud. Ja kui Venemaa ise on sõjalise ohuna USA seisukohast degradeerunud, siis on ta tänu suurtele relvatehingutele teatepulga edukalt üle andnud Hiinale.

JULGEOLEKUANALÜÜTIKUD HOIATASID juba aastate eest, et vaesusele vaatamata tegutseb Venemaal ikka veel sadu teaduslikke ja rakenduslikke uurimiskeskusi, mis töötavad välja uusimaid sõjalisi tehnoloogiaid, milledest paljudele läänes analoogid puuduvad. Samal ajal oli juba aastate eest ka selge, et Venemaal endal ei jätku vahendeid kõigi väljatöötatud relvasüsteemide massiliseks tootmiseks ja relvastusse võtmiseks ning et uurimis- ja tootmiskulusid saab korvata üksnes müügiga rahvusvahelistel relvaturgudel.

Praegu töötab Hiinas tuhandeid vene relvastuseksperte, kes on ametis maismaal baseeruvate kaugmaarakettide baaside rajamisega, Venemaa verfides valmib aga spetsiaalselt Hiinale mõeldud uus Sovremennõi tüüpi destroier, mille relvastusse kuuluvad ultramoodsad vertikaalsed raketilaskesüsteemid.

Ühendriikide eksperte teeb eriti murelikuks aga Pet‰ora tüüpi raketiseadeldiste võimalik müük Hiinale, kuna nende vastu on kaitsetud ka USA radaritele nähtamatud F-117 Stealth lennukid.

Hiina kiire ja ulatuslik ümberrelvastumine Venemaa abiga ähvardab esialgu viia jõuvahekordade täielikule muutumisele Kaug-Idas. Selle jätkumisel suureneb märgatavalt aga ka otsese USA-Hiina konfrontatsiooni oht Vaiksel ookeanil tervikuna. Paradoks on sealjuures see, et relvi Hiina kulla vastu vahetav Venemaa seab pikemas perspektiivis ohtu ka iseenda ja oma hõredalt asustatud Amuuri-äärsed territooriumid.