Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Andrei Nesterenko sõnul on „Moskva mures Eesti sõjaveteranide kogunemise pärast, kes võitlesid Natsi-Saksamaa poolel,“ vahendas Ria Novosti.

"Moskvas tuntakse sügavat nördimust fakti üle, et neil päevil toimus järjekordne 20. Waffen-SS diviisi Eesti sõjaveteranide kogunemine," ütles Nesterenko.

Eesti võimud jätkavad vaatamata Nürnbergi otsustele ja teistele rahvusvahelistele dokumentidele, sealhulgas ÜRO peaassamblee "resolutsioonile, pühadust teotavaid katseid rehabiliteerida endisi SS-lasi ja nende toetajad pseudopatriotismi läbi ja kutsudes neid mitte teisiti kui Eesti „vabaduse eest võitlejateks,“" lisas Nesterenko.

Eesti mõistis Venemaa avalduse hukka

Eesti välisministeerium pidas naaberriigi välisministeeriumi poolt tehtud avaldust taunitavaks.

"On taunitav, et maailma ajaloos traagilisi sündmusi nagu Teine maailmasõda kasutatakse üle 60 aasta hiljem väiklase ja valedel põhineva propaganda tegemiseks," teatas välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha.

20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranid kogunesid nädalavahetusel Sinimägedes Granderimäel traditsioonilisele kokkutulekule, kus osales külalisi Lätist, Leedust, Norrast, Taanist, Saksamaalt ja Hollandist.


Samas peeti kogunemisel kinni viis Öise Vahtkonna aktivisti, kuid Moskva taunis, et Sinimägedesse olid tulnud mustades särkides noored, kelle autodel olid lisaks sinimustvalgetele lippudele ka Gruusia lipud.

Lahingud Narva piirkonnas algasid 1. veebruaril 1944, kui Leningradi alt taganesid sinna Saksa armeegrupi Nord väeosad. Lahinguis osalesid aktiivselt ka Saksa armees võidelnud Eestist mobiliseeritud ja vabatahtlikud. 26. juulil jättis Saksa armee Narva maha ja taganes Sinimägedesse.