Vene võimupartei valimistulemus kujunes viimaste aastate kehvimaks
Ilmse sohiga viimastel aastatel pidevalt 60–80-protsendilisi valimistulemusi saanud peaminister Vladimir Putini juhitavat Ühtset Venemaad tabas pühapäeval kerge šokk. Regionaalset parlamenti valiti kaheksas Venemaa piirkonnas ja neist koguni neljas võttis Ühtne Venemaa alla poole häältest.
Kõige vähem (39 protsenti) toetati võimuparteid Venemaa ühes rasketööstuse keskuses Sverdlovski oblastis. Samas oblastis kaotasid nende kandidaadid kõik linnapeavalimised. Valusaim kaotus tabas Ühtset Venemaad aga Irkutskis, kus kommunistide kandidaat võitis võimude soosikut kahekordse häälteülekaaluga – 60 protsenti 30 vastu.
Valimiste teine tähtsam tulemus on see, et erinevalt eelmistest kohalikest valimistest möödunud sügisel (Venemaal toimuvad need eri piirkondades eri ajal), pääsesid ka kõik ülejäänud duumaparteid kõikidesse regionaalparlamentidesse.
Skandaal mõjus?
Sügisel tekitasid kommunistid, Vladimir Žirinovski partei ja erakond Õiglane Venemaa suure skandaali, kui nende arvates kasutas Ühtne Venemaa liiga jõuliselt „administratiivset ressurssi” ning võltsis hääletustulemusi avalikult. Skandaali tõttu käskis Kreml seekordsed valimised läbi viia veidi ausamalt.
„Enne valimisi räägiti palju sellest, et on antud käsk lasta kõik neli duumas esindatud parteid üle künnise (5–7 protsenti eri piirkondades – J. P.),” ütles Moskva politoloog Boriss Makarenko. „Sellisel juhul pidigi Ühtse Venemaa toetus olema nii suur, nagu nüüd tuli.” Mullu sügisel oli Ühtse Venemaa keskmine häältesaak 13 protsendipunkti kõrgem kui nüüd – 63 protsenti.
Teine Moskva politoloog Aleksandr Kõnev kinnitas, et vaatamata Kremli lubadustele ei olnud need valimised üldpildilt ausamad. „Selle taustal tähendavad riigi juhtkonna jutud vajadusest võidelda valimistel võltsimistega kas topeltstandardeid või siis seda, et Moskval ei ole reaalset mõju kohtadel,” lausus ta.
