Omalt poolt lükkasid äsja pommirahe eest neutraalsesse telklaagrisse jõudnud tsiviilisikud ümber mitu üldlevinud arusaama. Esiteks väitsid põgenikud, et Vene föderaalvägedel ei ole tegelikult reaalset kontrolli isegi Põhja-Tshetsheenia üle. Niipea kui venelastel lõppevat mingi konkreetne paaniline operatsioon, jäävat kogu valvepostide-vaheline maa-ala tegelikult tshetsheeni partisanide meelevalda. Seda infot kinnitas fakt, et põgenikel oli ilmselgelt püsivalt infot olukorra kohta kõikjal Tshetsheenias. Üks noormees üritas Eesti Päevalehega isegi sellist äri teha, et võtab ajakirjaniku fotokaamera ning toob selle hea raha eest varsti tagasi koos lahingukaadritega Groz-nõist ja Põhja-Tshetsheeniast.

Tshetsheenide ja ingushshide käest selgub ka, et venelased pommitavad kogu mägist vabariiki märksa aktiivsemalt ja hoolikamalt, kui Moskva tahab seda välja näidata.

Tshetsheenia inimõiguskaitsekomitee esimees, kauaaegne riigitegelane Zait-Emil Ibragimov kinnitas Eesti Päevalehele, et Vene väed on tulistanud välja ka kaks tavarelvastuses keelatud SS-20 raketti, mis suudavad kanda ka tuumarelva.

Ohvritest tsiviilelanikkonna hulgas rääkisid ka tshetsheeni põgenikud. "Kas te arvate, et ma hakkaks valetama, et pidin enne põgenemist matma maha naabrinooruki, kes oli kodus, kui lennukipomm purustas kaks elumaja?" vandus pisarais, kuid ilusti meigitud Malinka põgenikelaagris telkide vahel. Inim-õiguslase Ibragimovi sõnul hukkus aga hiljuti ühes koolis otsetabamuse tõttu 20 last.

Üheks Kaukaasia sõjategevuse ohvrite arvu suurendavaks asjaoluks on kohapealne keeruline rahvuslik ja religioosne kooslus. Kuna isegi kristlikus Kaukaasias kehtib erimeelsuste lahendamisel veritasu traditsioon, muutuvad mehed vastutamatuks kohe, kui keegi nende perekonnas hukkub. "Muidugi ma liitun Bassajeviga ja hakkan nii-öelda bandiidiks, kui keegi minu perekonnas surma saab," ütles Eesti Päevalehele tudeng Ahmed.

Sama veritasu ning ilmselt ka moslemite seas valitseva osalise Tshetsheenia-sümpaatia tõttu hoiduvat Vene kindralid lahingutes kasutamast kohapealseid Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna üksusi ning peavad seetõttu lootma mägialasid mittetundvatele Põhja-Venemaa sõduritele.

Vene vägede probleeme arvestades ei usu ka sõltumatud ja Vene-meelsed asjatundjad Põhja-Kaukaasias, et sõda võiks kiiresti lõppeda.