Venemaa alustas Hiinaga ühiseid armeeõppuseid
Viiepäevastest Rahumissioon 2009 nime kandvatest õppustest võtab osa 3000 sõjaväelast, vahendas Reuters. Õppustele on kaasatud ka 22 Vene sõjalennukit ja 40 Hiina sõjalennukit.
Õppuste eel kukkus aga Venemaal alla üks Hiina pommitaja, õnnetuses hukkus kaks meeskonnaliiget.
"Õppused peavad rahvusvahelisele üldsusele näitama, et Venemaal ja Hiinal on vajalikke ressursse, et kindlustada oma stabiilsust ja julgeolekut regioonis," väitis Vene kindralstaabi ülem kindral Nikolai Makarov Ria Novostile. "See pole lõivu maksmine moetrendile, vaid konkreetne panus meie armeede ettevalmistamiseks, et tegutseda ühiselt meie regiooni ähvardavate ohtude nurjamiseks."
"Olukord Kesk-Aasias, sealhulgas Kõrgõzstanis ja Usbekistanis, pole sugugi nii hea, mistõttu on see kõige tõenäolisem praktilise koostöö piirkond. Tegelikult õpivad nad uusi meetmeid võitluses islamimässuliste ja uiguuridega," lisas Venemaa teaduste akadeemia Kaug-Ida uuringute instituudi Hiina ekspert Vassili Kašin.
Nii Venemaa kui Hiina on viimasel ajal pidanud tegelema siseriiklike rahutustega. Kui Venemaale valmistavad muret arengud Põhja-Kaukaasias, siis Hiinale valmistas peavalu uiguuride ja hanide vaheliste rahutuste mahasurumine, mis nõudis ametlikel andmetel vähemalt 197 inimelu.
"Mõnel määral mõjutasid 5. juulil Xinjiangis puhkenud rahutused Hiina ja Venemaa vahelist terrorismivastast koostööd," vahendas Hiina ajaleht China Daily endist sõjaväeatašeed Moskvas major Wang Haiyuni.
Samas peavad mõned analüütikud õppuseid taaskord üheks sõjaliseks väljakutseks NATO-le.
"Mõned NATO ametnikud, kes on kinni oma maailmakorra väljavaates, eelistavad maailma politseiniku rolli," väitis Venemaa militaaranalüütik Viktor Litovkin. "Aga Afganistani olukord näitab, et NATO ilma Venemaata, ilma Kesk-Aasia riikide, Hiina ja regiooni teiste riikide assisteerimiseta on üksi võimetu lahendama Talibani ja al-Qaida probleemi."
Teiste analüütikute arvates näivad aga Vene-Hiina tänavused õppused võrreldes 2007. aastal peetud manöövritega pigem tagasihoidlikumad, mis omakorda märgib Moskva ja Pekingi sõjaliste sidemete jahenemist.
"Tegelikkuses on nad viimastel aastatel kärpinud omavahelisi sõjalisi sidemeid," tõdes Taiwanil tegutsev ekspert Andrew Yang. "Hiina on juba jõudnud staadiumisse, kus nad võivad toota või arendada oma relvastussüsteeme."
