Nürnbergi protsessi materjalid purustavad Eesti ja Läti võimude argumendid, millega lubatakse SS-leegionäride marsside ja muude ürituste korraldamist, kirjutas Sergei Mironov täna valitsuse häälekandjas Rossiskaja Gazeta.

Väide, et eestlased ja lätlased sattusid SS-leegioni ridadesse ajalooliste asjaolude mõjul, kuid tegelikult unistasid vaid oma kodumaa vabastamisest, ei mahu Mironovi väitel Nürnbergis selgunud tõe sisse. „Nendes üksustes teeninutele ei ole ette nähtud mitte mingisuguseid süü aegumise tähtaegu ja rahvuslikele kohtutele pole antud voli nende õigeks mõistmiseks,“ toonitas Mironov. „SS-lane ei saa olla vaid poolenisti. Need vanakesed ei peaks Riia ja Tallinna tänavatel marsse korraldama vaid kodus istuma ja pattude andeksandmise eest palvetama.“

Artiklist ei selgu, milliseid Tallinna tänavatel toimunud meeleavaldusi ta silmas peab, sest nn leegionäride marsse pole Tallinnas toimunud.

Mironov avaldab erilist pahameelt Läti ja Euroopa kohtute üle, kes mõistsid punapartisani Vassili Kononovi süüdi tsiviilisikute mõrvamises Teise maailmasõja ajal. Kononovi juhitud üksus tappis 1944. aasta mais üheksa Läti küla Mazie Bati elanikku, nende seas kolm naist. Üks naistest, kes kandis viimases faasis rasedust , põletati Wikipedia andmetel elusalt.

Mironovi kinnitusel polnud sellised teod 1944. aastal kuritegelikud ning nende toimepanijaid tuleks igati kaitsta.
Kononovi vastase kohtuprotsessi näol oli Mironovi sõnul tegemist politikaanide poolt õhutatud omalaadse anti-Nürnbergiga.

Samas artiklis avaldab kõrge poliitik nördimust ja arusaamatust Venemaal leviva fašismimeelsuse üle. „Mis paneb liikuma noori kaabakaid, kes hüüetega „Au Venemaale!“ heidavad käe natsistlikuks tervituseks;“ esitas Mironov küsimuse.

Mironov nimetab vene noorte fašismimeelse käitumise põhjusena metslase instinkti, mille vastu peaksid töötama Venemaa massiteabevahendid, eriti televisioon.

Fašistlike sõjakurjategijate üle peetud Nürnbergi protsess algas 20. novembril 1945. aastal.