Venemaa hakkab jälitama natsilembeseid naabreid

 (70)

Venemaa hakkab jälitama natsilembeseid naabreid
Leegionäride marsi vastu protestivad Läti „antifašistid” võivad peagi saada kindlama seljataguse.Scanpix

Vene parlament tahab alustada tegusat võitlust nendega, kes tema meelest toetavad Hitleri-Saksamaa eest sõdinuid ja laiemalt natslikku poliitikat.

 Vene riigiduumas esitleti teisi­päeval seaduseelnõu „Endise NSV Liidu territooriumi uute iseseisvate riikide natsismi, natsikurjategijate ja nende käsilaste rehabiliteerimise vastutegevusest”. Nagu nimi ütleb, ei puuduta eelnõu järelikult muid Euroopa ja maailma riike.

Kuigi eelnõus on kirjas, et „uute iseseisvate riikide” hulka arvatakse ka Venemaa Föderatsioon, on seadus selgelt suunatud Ukraina ja Baltimaade vastu, ei varjanud üks peamisi eelnõu algatajaid, riigiduuma SRÜ ja nn kaasmaalastega sideme hoidmise komitee aseesimees Konstantin Zatulin (Ühtne Venemaa). Venemaalgi on fašistlikke liikumisi ja ilminguid, aga see pole riiklik poliitika, kuid näiteks Eestis ja Lätis on see osa riigi poliitikast, põhjendas Zatulin, miks olevat eelkõige vaja tegelda naabritega.

Kodus pole kord majas

„Osa neist (endistest liiduvabariikidest – toim) on kahjuks valinud oma identiteeti otsides vale tee ja keeranud vales suunas,” ütles Zatulin, kes loodab, et eelnõu esimene lugemine toimub riigiduumas juba mai algul ja seadus võetakse vastu hiljemalt juulis.

Venemaa naabritele on eelnõu oluline selle poolest, et vastuvõtmise korral näeks seadus ette konkreetseid meetmeid välisriikide, välismaal tegutsevate organisatsioonide ja ka üksikisikute vastu.

Samal teemal:

Venemaa arvates natse rehabiliteerivat riiki ootavad siiski ainult diplomaatilised ja majandussanktsioonid. Sõjalist jõudu nende vastu ei kasutata, lubab eelnõu. Diplomaatilised sanktsioonid on tavapärased: diplomaatide väljasaatmine, diplomaatilise esinduse staatuse madaldamine kuni suhete täieliku katkestamiseni. Seda kõike võib pärast eelnõu vastuvõtmist teha kõlava põhjendusega, millega kaasneb ÜRO-sse pöördumine.

Kui Venemaa arvates tegeleb konkreetne kodanik näiteks Eestis või Ukrainas natside rehabiliteerimisega, siis tulevikus saadab Venemaa riigiprokuratuur selle riigi vastavasse asutusse kirjaliku teate, et kodaniku tegevus on fikseeritud ja kui ta peaks sattuma Venemaale, siis algatatakse tema vastu „seadustest tulenevad toimingud”. See tähendab, et Venemaa hakkab sisuliselt koostama naaberriikides elavate inimeste nimekirju – sinna võivad sattuda ka ametnikud ja poliitikud, kes Moskva arvates kiidavad natse.

Loe veel

Tegemist on siiski alles eelnõuga, mitte lõpliku seaduse tekstiga, mis võib duumas oluliselt muutuda. Samuti pole kindel, et Kreml lubab sellist eelnõu üldse vastu võtta.

„Kõigepealt tuleks meil kodus natsismi teemal kord majja lüüa. Piisab minna suvalisse suuremasse Moskva raamatupoodi ja me leiame sealt raamatuid, mis käiksid selle seaduse alla,” ütles Venemaa teaduste akadeemia Venemaa, Ukraina ja Valgevene ajaloo keskuse direktor Aleksandr Šubin. „Kui me ei tee seda (ei võitle natsismi rehabiliteerimise vastu – toim) hoolikalt, siis võime löögi alla panna Venemaa rahvusvahelise prestiiži.”

Kuriteod ja karistused

•• Natside kiitmise eest – see puudutab eelkõige muidugi Venemaa kodanikke – nähakse ette kuni 300 000 rubla (105 000 krooni) suurune rahatrahv või kuni kolmeaastane vanglakaristus. Välismaa kodanikke karistaks Venemaa tõenäoliselt sellega, et ei annaks neile viisat, sest vaevalt teeb keegi välismaalastest sääraseid avaldusi Venemaal viibides.

•• Mida peab Venemaa seadus­eelnõu natside rehabiliteerimiseks? Tsiteerin: igasugune, sealhulgas parteide, teadusasutuste ja ühiskondlike organisatsioonide tegevus, mille eesmärk on Nürnbergi tribunali otsuste üm­berhindamine, aga ka iga muu tegevus või tegevusetus, mis on mõeldud natslike kurjategijate, natsismi käsilaste ja nende organisatsioonide õiguste taastamiseks, heroiseerimiseks või nende maine taastamiseks, neile soodustuste jagamiseks ning riiklike ja ühiskondlike autasude andmiseks.

•• Seletuskiri lisab näitlikult, et seadusega võib tulevikus sattuda vastuollu ja järelikult tuua kaasa Venemaa-poolseid sanktsioone Suure Isamaasõja veteranide ja antifašistlike liikumiste liikmete alusetu kohtu alla andmine (Moskva mõistes näiteks Kononovi protsess Lätis ja Meri protsess ning Öise Vahtkonna liikmete protsess Eestis), Hitleri-Saksamaa armee sümbolite kasutamine avalikel üritustel ja marssidel (näiteks leegionäride marss Riias) ja Nõukogude sõduritele pühendatud mälestusmärkide „lõhkumine”.

Seaduseelnõus kasutatavad mõisted

Natsionaalsotsialism/natsism

•• Saksamaa, tema liitlaste ja käsilaste poolt 1933.–1945. aastani järgitud totalitaarne ideoloogia ja selle praktikas kohaldamine, mis on seotud võimu totalitaarsete terroristlike meetmetega ja ühe rahvuse ülimuse propageerimisega ning mida saatsid Nürnbergi sõjatribunali poolt hukka mõistetud sõjakuriteod, inimsusvastased kuriteod ja genotsiid.

Natslik kurjategija

•• Isik, kes sooritas 1933.–1945. aastani rahuvastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid või inimsusvastaseid kuritegusid, mis kuulusid Nürnbergi rahvusvahelise sõjatribunali jurisdiktsiooni alla.

Natsismi käsilane

•• Isik, kes vabatahtlikult või mobilisatsiooni tulemusena astus Saksamaa natsionaalsotsialistliku režiimiga seotud mis tahes ametisse või organisatsiooni või institutsiooni teenistusse või tegi 1941. aasta 22. juunist alates Nõukogude Liidu territooriumi piires koostööd okupatsioonivalitsusega. Käsilaste hulka ei arvata isikuid, kes /- - -/ koos­tööd tehes aitasid tegelikult Nõu­kogude partisane, põrandaaluseid, Punaarmee väeosasid, saboteerisid Saksa võimu nõudeid, aitasid elanikel peita toidutagavara või toetasid muu aktiivse tegevusega okupatsioonirežiimi vastast võitlust.

Natsismi pooldaja

•• Isik, kes jagab natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat, aga ka kes õigustab Hitleri-Saksamaa ning tema liitlaste ja käsilaste poolt 1933.–1945. aastani rakendatud sellist praktikat.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare