Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi

 (5)

Ohvitseride arvu kärpimine, baassõjaväelinnakute loomine, Akula-klassi tuumaallveelaevade teenistusest kõrvaldamine, need on vaid vähesed näited Venemaal kavandatavast ulatuslikust armeereformist, mis peaks lõpule jõudma aastaks 2020.

1. novembrist alustas Vene armee uute õigusalaste aktide koostamist eelseisvate reformide korraldamiseks, mis näeb ette riigi kaitsejõudude moderniseerimist.


Vene armee on saanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist sisepoliitilise kriitika osaliseks, seda eelkõige amortiseerunud tehnika ja ohvitseride üha kasvava amoraalsuse pärast.


Reformi käigus restruktureeritakse ümber senine Nõukogude Liidu ajast säilinud süsteem. Muuhulgas kaotatakse armees senine diviisidel põhinev struktuur ja juurutatakse uut brigaadidel põhinevat struktuuri. See muudatus peaks plaanide järgi olema teostatud järgmise aasta lõpuks.


"Polgud ja diviisid likvideeritakse, kuna sõjad Tšetšeenias ja Lõuna-Osseetias on näidanud, et 1960.-ndatel loodud armee struktuurisüsteem on nüüdisajal liiga komplitseeritud," märkis kindralstaabi ülem kindral Nikolai Makarov.


Armee koosseisus plaanitakse moodustada kiirreageerimisüksus, mis koosneb õhudessantvägede sõduritest, merejalaväelastest ja eriüksuslastest.

Armeed ootab isikkoosseisu kärpimine

Samal teemal:


Vene armee rahuaja isikkoosseisus peaks reformi järel olema 1,1 miljonit kaitseväelast.


Ohvitseride hulka on kavas kärpida rohkem kui kaks korda ehk 200 000 inimese võrra. Reformi käigus likvideeritakse lipniku auaste, kuid see-eest suurendatakse leitnantide hulka koguni kuus korda.


Samas kärbitaks peastaabi isikkoosseisu aastaks 2012 koguni 60 protsendi võrra.


Ümberkorralduste käigus vähendatakse relvaladude ja sõjatehnika hulka.


Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles eile, et Venemaa valitsus peaks paigutama 50 miljardit rubla riigi kaitsesektori arendamiseks.


"Järgmise kolme kuni viie aasta jooksul plaanime varustada kolmandikku armeest uue tehnika ja relvastusega," rõhutas Makarov.


Tema kinnitusel peaks reformi lõppedes olema kõik väeosad täielikus lahinguvalmiduses.


Samuti teostatakse põhjalik reform laevastikus. Nii võetakse käigust maha Akula-klassi tuumaallveelaevad. Balti laevastik tahetakse varustada uute ja efektiivsemate relvadega.

Ohvitserid pole Kremli plaanidega rahul


Samas tekitab Kremli armeereform ohvitserides ja kindralites vastuseisu, kes leiavad, et sellega hävitatakse Venemaa sõjaline võimekus.


Muuhulgas kutsusid kõrgemad sõjaväelased kaitseminister Anatoli Serdjukovi tagasi astuma.


"See ei ole reform. Te ei saa pidada hävitamist armeereformiks," kritiseeris erupolkovnik Vladimir Kvatškov Kremli plaane.


"Kui meie liidrid ei taha kaitsta emamaad, siis me leiame ise viisi, kuidas emamaad kaitsta," lisas ta.


Erukindral Leonid Ivašovi väitel teeb Serdjukov armeele rohkem kahju kui mõni NATO agent.


Samas kardavad Vene analüütikud, et riigi julgeolekule võivad suuremat ohtu kujutada armeest lahti saavad ja reservi määratavad ohvitserid, kes ei leia tööturul erialast tööd.


Analüütik Aleksandr Golts võrdles sellist olukorda I maailmasõja järgse Saksamaaga.


"Sada tuhat 30 kuni 40 aastast tüüpi on võimas materjal plahvatuseks," kirjutas Golts ühes kolumnis.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare