Esimene Nõukogudemaa konstitutsioon näiteks kehtestas ametlikult proletariaadi diktatuuri ja jättis teised inimgrupid ilma õigustest, mis võiksid revolutsiooni-saavutustele kahjuks tulla. Ka ei piirdunud 1918. aasta konstitutsioon ainult Nõukogude Liidu piiridega, lubades ekspluataatoreid maha suruda kogu maailmas.

Järgmine NSVLiidu põhiseadus on aga parasiteerivate ühiskonnakihtide suhtes leebem, ning 1936. aasta oma kuulutab ekspluataatorlikud klassid üldse likvideerituks, andes riigi kodanikele sellega seoses juba poliitilise õiguse osaleda üldvalimistel. 1977. aasta konstitutsioon kuulutas aga jõudmist arenevasse sotsialismi ja proletariaadi diktatuuri mõiste muutus seal sujuvalt töölisklassi juhtivaks rolliks.

Praeguse Venemaa põhiseaduse ajalugu algab 1989. aastast, mil konstitutsiooni asus reformima rahvasaadikute kongress. Rahvasaadikute ja nende poolt esitatud sadade ettepanekutega läks aga 1993. aasta oktoobris nii nagu läks ja siis võttis ohjad enda kätte juba president Jeltsin. Konstitutsiooni kirjutasid valmis kaks tema mõttekaaslast.

Kõigi nende kaheksa aasta jooksul on Venemaal siit või sealt kostnud hääli, et riigi põhiseadus vajaks täiustamist. Konstitutsioon ei ole püha lehm, kinnitas vaid mõni päev tagasi Riigiduuma spiiker Gennadi Seleznjov. Tema sõnul on konstitutsioonimuudatusi kavandava komisjoni loomise heaks kiitnud ka president Putin.

Täna oodati Putinilt sellele väitele kinnitust. Kremlis korraldatud pidulikul vastuvõtul ütles aga Venemaa president, et uuest konstitutsioonist ei saa olla juttugi: “Meil ei ole praegu kavas muudatusi, mis viiksid täiesti uue konstitutsioonini, nii nagu ei saa ka olla küsimust põhiseaduse baasväärtuste demonteerimisest ja lahtiütlemist demokraatlikest saavutustest. Tahaksin veel kord korrata, et see puudutab ka presidendi ametiaega, mida tegutseva presidendi järgi muutma ei hakata”.

Spekulatsioonid presidendi ametiaja pikendamise teemal algasid juba Jeltsini päevil ja jätkusid Putini võimuletulekul. Alles hiljuti lisas neile uut hoogu juurde värskelt Föderatsiooninõukogu esimeheks saanud Sergei Mironov, kes avaldas kohe ametisse astumisel arvamust, et president võiks olla Venemaal võimul enam kui neli aastat.

See avaldus tekitas küllalt palju vaidlusi, kuid vaatlejad jäid üldiselt arvamusele, et initsiatiiv ei tulnud seekord mitte Putinilt, vaid Mironovilt endalt. Ka mõned liberaalsed poliitikud ruttasid teatama, et Putin ei ole mingi Turkmenbashi. Putin ise üritas täna nendele juttudele punkti panna, öeldes, et konstitutsioon pole muud kui riigi põhiseadus ja see ei tohi muutuda kellegi poliitiliseks või ideoloogiliseks mänguasjaks.

Ülle Maloverjan