Kõigest pooled uuritud töömigrantidest suudavad täita ametlikke dokumente vene keeles, 15-20 protsenti isegi ei valda selle riigi keelt, mis annab neile võimaluse elatist teenida, kurtis Rosbalt.

Üha rohkemaid venelasi ärritab Rosbalti kinnitusel pitsapoiss, kes tuleb ukse taha ja ei suuda isegi tellimuse täitmisest selges vene keeles raporteerida.

„Selle näitaja (riigikeele valdamatus võõrtööliste hulgas – toim.) suurenemine iseloomustab kogu Venemaad,“ ütles Rahvastiku Sotsiaal-Majanduslike Probleemide Instituudi kaastöötaja Jelena Tjurjukanova.

Moskvas töötab ligi poolsada etnokultuurilist ja keeltekooli, kuid migrantide huvipuuduse tõttu ei anna nende tegevus soovitud tulemusi. „Praegu on nii, et kui suurepäraseid projekte me ka välja ei mõtleks, migrante pole sellegi poolest mitte millegagi ligi meelitada,“ ütles keskuse Etnosferõ direktor Jelena Omeltšenko. „Pole selliseid norme, mis kohustaksid Venemaale tööle sõitnud inimest vene keelt oskama.“

Majandusbuumi aastatel rahastati Moskva keeltekoole riigieelarvest lahkelt, kuid klassid ei täitunud mitte kuidagi. „Nibin-nabin kogusime vietnamlased klassiruumi. Kuid arvestage, et nad olid väga väsinud, et neil oli väga palju tööd ja nende õppimisvõimekus oli alla käinud. Nad polnud juba väga ammu midagi lugenud ja ei mäletanud, kuidas õppida. Kuid peamine probleem oli motivatsiooni puudus,“ selgitas Omeltšenko. „Võib-olla nad isegi oleksid tahtnud keelt õppida, aga seadus neid selleks ei kohustanud.“

Migrantide lastele loodud keeltekoolides läheb õppetöö palju ladusamalt. Moskva õppekeskuses Nr 1429 saavad vene keele õpet Vietnamist, Kõrgõzstanist, Kanadast ja veel mitmetest riikidest pärit lapsed. Nad mõistavad teineteisest veel suurte raskustega, kuid suhtuvad õppetöösse õhinaga.

Hommikust kuni lõunani tegelevad lapsed kõnepraktikaga, kehalise kasvatuse, tööõpetuse ja informaatikaga. Pärastlõunase aja täidab täiendharidus, ekskurssioonid ja ringide töö.

Türgist pärit kaheksanda klassi tüdruk Melissa, kes ei teinud vahet sõnadel „pall“ ja „pull“, saadeti õppima ühte klassi oma vene eakaaslastega, et vene kõnekeel muutuks talle lähedaseks. „Keelt omandas ta raskustega, kuid sellegi poolest hakkasime me teda mõningates ainetes nagu matemaatika, bioloogia ja geograafia panema samasse tundi venekeelsete eakaaslastega, et ta kuuleks pidevalt kõnekeelt, õpiks sellest aru saama, sulanduks kollektiivi,“ selgitas õppekeskuse Nr 1429 direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal Larissa Burtnaja.

Migrantide haridusele on pühendunud õhtukool Nr 185, kelle õpilastest paljud omavad põgeniku staatust. „Meie võtame kooli vastu üksnes neid, kes pole tööga hõivatud, sest neil on õppimiseks vajalik motivatsioon,“ ütles õhtukooli direktori asetäitja Marina Kodatenko.

Venemaa seadusandlus kohustab vene keelt oskama üksnes kodanikke, kuid Rosbalti väitel võimaldaksid senised seadused keeleoskust nõuda töölubade väljastamisel.