Saraatovi kohtu otsusel vabastati Limonov vanglast seoses poole karistusaja kandmise ja eeskujuliku käitumisega. Kaks kuud varem mõisteti Limonov õigeks terrorismisüüdistustes, kaks aastat kestnud kohtudraama tõi aga kaasa tagasilööke ennekõike Vene föderaalsele julgeolekuteenistusele FSB, kelle esitatud süüdistusest jäi lõpuks jõusse vaid kuue Kalašnikovi automaadi illegaalne omamine.

Limonov vangistati Altais 2001. aasta aprillis, süüdistatuna ebaseaduslikus relvaomamises ja kuritegeliku rühmituse juhtimises. FSB andmetel osteti automaate selleks, et partei liikmed võiksid korraldada sissetungi Kasahstani, partei häälekandja Limonka oli seda plaani ka avalikult kuulutanud. Saraatovi kohtunik Aleksandr Matrossov teatas aga oma otsuses, et relvade omamine ei anna veel alust mõista limonovlasi süüdi terrorismis.

Värvipommirünnakud Eesti saatkonnale

Vangilangemise tõttu lõpetamata jäänud raamatus, mille FSB konfiskeeris, kuulutas Limonov ka, et tema partei on planeerinud terroriaktide kavandamist Baltimaades. Partei on korduvalt korraldanud meeleavaldusi Eesti ja Läti diplomaatiliste esinduste hulgas, ka kahtlustatakse parteid seotuses värvipommirünnakutega Eesti ja Läti esindustele. Lätis on parteil siiani aktiivne allorganisatsioon, mille kolm liiget kannavad seal praegu terroriplaanide eest vanglakaristust.

Limonov, õige nimega Eduard Venjaminovitš Savenko, on kogunud Venemaal kuulsust oma seksuaalsusest nõretava ja samas ultrašovinistliku autobiograafilise ilukirjandusega, tema loomingut ilmus 1990. aastate keskel ka eesti keeles.

Harkovist pärit noore poeedina tunnustust kogunud Savenko jäi 1970. aastate alguses välismaale ning talt võeti ühtlasi ka NSV Liidu kodakondsus. Olles elanud aastaid New Yorgis ja Prantsusmaal, naasis ta 1991. aastal Venemaale ja asus Vene natside liikumise peaideoloogiks. Eksiiliaastatest ei taha Limonov siiani avalikult rääkida.

Mõningate Vene ajakirjanike hinnangul võis limonovlaste partei sünni taga olla KGB suunav käsi. Esmalt Vladimir Žirinovski juhitud liberaaldemokraatidega liitunud Limonov rajas sellest lahku lüües 1994. aastal natsionaalbolševistliku partei.

Vene eriteenistus andis idee Baltimaid rünnata

Partei sümboolikaks valiti Natsi-Saksamaa lipp, kuid haakristi asemel paigutati punasel taustal olevasse valgesse sõõri sirp ja vasar. Partei kaasasutaja Aleksandr Dugin marssis parteist minema 1998. aastal, asutajaliikmetest on parteisse alles jäänud veel vaid Limonov ise.

Kuigi partei eitab oma kommunistlikkust, on selle ideoloogia kogu aeg seotud Venemaa suurriikluse taastamisega. Ka on Limonov tunnistanud, et Baltimaade-vastaste rünnakute idee olevat talle andnud Vene eriteenistustega seotud inimene.

Limonov pühendub poliitikale

Eile vanglast vabanenud natsionaalbolševistliku partei liider ja kirjanik Eduard Limonov kavatseb pühenduda poliitikale.

“Hakkan tegelema ainult poliitikaga, üritades muuta süsteemi kui sellist, välja juurida traditsioonilist vene orjust,” ütles Limonov Saraatovis pressikonverentsil. Oma poliitiliste vaadete kohta sõnas kirjanik, et ta “pole end parandanud ning oma poliitilistest veendumustest pole loobunud”.

Limonov ei välistanud natsionaalbolševistliku partei osalust duumavalimistel ega koopereerumise võimalust mõne teise natsionaalbolševike vaateid jagava erakonnaga.

Limonov ütles, et ei kavatse unarusse jätta ka kirjanduslikku tegevust. Ent see on tema sõnul teisejärguline asi ning kirjutada kavatseb ta esmajoones raha teenimiseks. Interfax/BNS