Venemaa on hakanud Aasovi mere kaudu Ukrainat kimbutama

Aasovi merest on viimastel kuudel saanud uus pingete tanner. Merel võib varasemast sagedamini näha Vene mereväe ja piirivalve aluseid.

500 000 elanikuga Mariupolis on 2014. aasta kevadest saadik olnud ärev aeg. Venemeelsed separatistid võtsid linna mõneks ajaks oma kontrolli alla, kuni Ukraina armee selle tagasi vallutas. Nüüd käivad lahingud Mariupolist vaid 24 kilomeetrit ida pool, kunagises vaikses rannikukülas Šõrokõnes.

Aasovi merel on olnud iseseisvale Ukrainale suur strateegiline tähtsus, nagu ka Kiievi kontrollitaval 300-kilomeetrisel rannikul. Ukraina piirivalve teatel käitub Venemaa nüüd merel uutmoodi. Peetakse kinni välismaa laevu, mis soovivad läbida Musta merd ja Aasovi merd ühendavat Kertši väina.

„Näeme, et Venemaa Föderatsioon on muutnud oma tegude algoritmi Aasovi merel. Ukrainasse saabuvaid välismaa laevu peetakse kinni ja teada on juhtumeid, kus neid on kinni hoitud isegi kuni kolm päeva,” ütles Ukraina piirivalve pressiesindaja Oleg Slobodjan sel nädalal kohalikule meediale.

Slobodjani sõnul kahjustab Moskva käitumine Ukraina majandust ja äritegevust. 2003. aastal sõlmisid Vene riigipea Vladimir Putin ja toonane Ukraina president Leonid Kutšma leppe, et Aasovi meri on ühise kontrolli all ja mõlemad saavad seda vabalt kasutada. Dokumendis on kirjas, et nii Aasovi meri kui ka Kertši väin on mõlemale riigile majanduslikult tähtsad. „Me võime ühepoolselt lepet täitmast loobuda, kuid minu arvates poleks sel mingit mõju,” nentis Slobodjan.

Venemaa hakkas Aasovi merele suurt tähelepanu pöörama 2016. aastal, kui alustas 3,7 miljardit dollarit maksvat Kertši väina silla projekti. Sild on nüüdseks osalt kasutusel. Krimmi Venemaaga ühendav sild tekitas pahameelt nii Kiievis kui ka läänes. Juulis kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid veel kuuele Venemaa ettevõttele, mis olid seotud silla ehitamisega.