Venemaa on maailma suurim põgenike lähteriik
Venemaa on sel aastal purustanud rekordi, mida Moskva häbelikult varjata püüab. ÜRO kõrgeima põgenikevoliniku teatel on Venemaa Föderatsioonist saanud maailma suurim lähteriik põgenikele, kes taotlevad alalist peavarju Euroopa Liidus või sinna pürgivates riikides.
ÜRO esindaja Euroopa Liidus Diederik Kramers vahendas Raadio Vaba Euroopale viimaseid andmeid põgenike saabumisest Venemaalt: “Me näeme, et mullu esimese kolme kvartali jooksul, alates jaanuarist kuni septembrini 2002, esitati veidi üle neljateistkümne tuhande asüülitaotluse Venemaa kodanikelt. Selle aasta samal perioodil – jaanuarist septembrini - on esitatud ligemale kakskümmend kolm ja pool tuhat taotlusi. Nende arvude võrdlus näitab umbes kahe-kolmandikulist tõusu.”
Kramers lisas, et ÜRO statistika ei sisalda andmeid Suurbritanniast, mis on põgenike eelistatumaid sihtmaid ning seetõttu küünib Venemaalt pärit asülantide tegelik arv Euroopas kindlasti üle kahekümne viie tuhande.
Kuna peavarju taotlemisel ei aktsepteerita majanduslikke põhjendusi kaebavad Venemaa kodanikud oma asüüliavalduses tagakiusamise üle. Kuigi ÜRO statistika ei näita etnilist päritolu, väidavad organisatsiooni töötajad, et enamik Venemaalt tulnud põgenike on pärit Tšetšeeniast.
Ametlik Moskva seda väidet ei usu. Venemaa siseministeeriumi andmetel on enamik Vene kodanike poolt esitatud asüülitaotlustest Euroopa riikides põhjendamatud, sest tegemist on majanduspõgenikega.
Seda seisukohta kinnitas kaudselt Belgia Põgenike Abistamise Komitee töötaja Marc van Lint. Tema sõnul pole paljud väidetavalt Tšetšeeniast pärit põgenikud tegelikult kunagi seal elanud: “Paljud tulevad ilma igasuguste dokumentideta ja meil on tekkinud mulje, et inimesed, kes väidavad end olevat Tšetšeeniast, on tegelikult pärit naabermaadest – Ingušeetiast ja Dagestanist või hoopis väljaspoolt Venemaad, näiteks Kesk-Aasiast.”
Van Linti sõnul ongi Euroopa immigratsiooniasutuste jaoks kõige raskem ülesanne peavarju taotlejate tegeliku päritolu väljaselgitamine ja Venemaalt pärit põgenike osas on ametnike kogemused veel napid.
Euroopa Liidul puudub ühtne sisserännupoliitika ja riigiti on suhtumine asülantidesse erinev.
Näiteks Austriasse on sel aastal saabunud 6000 sisserändajat Venemaalt ehk kümme korda rohkem kui mullu ja tänavu on rahuldatud Venemaalt tulnute peavarjutaotlustest enam kui 60%. Võrdluseks - Nigeeria puhul on see protsent 1 ja India puhul 0.
Seevastu Belgia, kuhu saabub ligemale sadakond Vene kodanikku kuus, on andnud neist alalise põgeniku staatuse vaid kaheksale inimesele.
Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostööd koordineeriv Europol valmistab ette raportit organiseeritud kuritegevuse levikust pärast Euroopa Liidu laienemist. Selles väidetakse, et nõrk piirikontroll Venemaal suurendab tulevikus illegaalide imbumist lähimatesse naabermaadesse, peamiselt Soome ja Balti riikidesse, kust nad liiguvad edasi Lääne-Euroopasse.
Raportis hoiatatakse ka sisserännanute suletud kogukondade kasvava osaluse eest organiseeritud kuritegevuse levikus. Väljarännanud pakuvad kodumaalt pärit kuritegelikele gruppidele nii peavarju, uusi liikmeid kui ka oskusteavet kohalikest oludest. See kehtib eriti suletud kogukondadena elavate pagulasgruppide, näiteks albaanlaste ja türklaste kohta.
