Varem olid vastava seaduse kiitnud heaks Venemaa parlamendi mõlemad kojad, teatas Interfax. Kreml põhjendab ukaasi väljatöötamist välisriikides elavate Vene kodanike julgeoleku tagamise küsimusega.

Seaduse alusel saadetakse väed piiri taha "kooskõlas rahvusvahelistele kokkulepetele ja Venemaa seadusandlusele."

Venemaa võib seadust rakendada ja väed piiri taha saata, kui tahetakse tõrjuda sõjalist rünnakut, kui mõni riik pöördub abi saamiseks Venemaa poole, samuti Venemaa kodanike kaitsmiseks ja piraatlusega võitlemiseks.
Medvedev andis kevadel välja ukaasi, millega kinnitati Venemaa riiklik julgeolekustrateegia, mis määrab riigi julgeolekualased prioriteedid 2020. aastani. Selle järgi peab Venemaa enda jaoks sõjaliseks ohuks arvukate välisriikide poliitikat, kes üritavad suurendada oma sõjalist võimsust, mis võib viia võidurelvastumiseni.
Strateegia järgi on Venemaa rahvusvahelise poliitika peamine tähelepanu suunatud energiaressursside haldamisele Lähis-Idas, Barentsi meres, Arktikas, Kesk-Aasias ja Kaspia mere regioonis. Kui energiaressursside haldamist Venemaa ja selle liitlaste piires ohustavad poliitilised tegurid, võib Venemaa kasutada sõjalist jõudu.
Endine FSB juht Nikolai Patrušev kinnitas varem ajalehes Izvestija antud intervjuus, et Venemaa näeb hetkel oma julgeolekule ohtu ka regionaalsetes konfliktides ja lokaalsetes sõdades, võides vajadusel kasutada ennetavalt tuumarelva. Järgmisel kuul avaldab Venemaa uue sõjalise doktriini.
Gruusia väitel üritatakse aga vastava seadusega õigustada Vene vägede tungimist naaberriiki aasta varem. Analüütikud pelgavad, et Venemaal võib lähiajal tekkide konfliktseid olukordi nii Gruusia kui Ukrainaga.