Kolmapäeval täitub 56 aastat tšetšeenide massiküüditamise algusest. Toonase Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini algatusel viidi loomavagunites Kesk-Aasiasse ja Siberisse 650.000 tšetšeeni.

Operatsiooni käigus surid tuhanded inimesed ja tšetšeenid tähistavad 23. veebruari leinapäevana. Juhtumisi langeb see kokku Venemaa olulise riigipüha armee aastapäevaga.

Uudisteagentuur Itar-Tass teatas Groznõis paiknevatele sõjaväelastele viidates, et tšetšeeni võitlejad kavandavad küüditamise aastapäeva puhul rünnakuid Vene sõjaväepostidele ja tsiviilinfrastruktuuridele Tšetšeenias.

Agentuuri RIA sõnul tulistati ööl vastu teisipäeva vähemalt kolme miilitasajaoskonda ja kontrollpunkti Vene kontrolli all oleval Tšetšeenia alal.

Aastapäeva eel viisid Vene miilitsaväed Tšetšeenias läbi ulatusliku kontrollreidi, kontrollides enam kui 12.000 inimese isikut. Läbi vaadati umbes 1.000 maja ning 6.000 autot ja veokit, ütles RIA.

Piiride sulgemine peatas põgenikevoolu Inguššiasse ja sealt tagasi. Inguššias on viis kuud kestnud sõja eest varju otsinud 200.000 tšetšeeni.

"See on kohutav, sest Tšetšeenias ei ole midagi. Seal ei ole süüa," ütles vanem naine, kes ühena viimastest enne piiri sulgemist Tšetšeeniasse tagasi lasti.

Vene väekomandöride väitel kasutavad tšetšeeni võitlejad Inguššiat baasina, kus puhata ja valmistuda uuteks rünnakuteks Vene vägedele.

Reuters - Baltic News Service