Venemaa tahab Kaspia ükskord ometi ära jagada

Moskvas kohtusid täna rahvusvahelisel konverentsil viie Kaspia-äärse riigi esindajad, et arutada mere ressurrside jagamisega seotud õigusküsimusi. Kaspia staatus muutus peale Nõukogude Liidu lagunemist ja uute riikide teket vaidlusteemaks, mida pole suudetud lahendada kümme aastat. Venemaa ja SRÜ riikide seisukoht ei ühti siin Iraani omaga ning kuigi pooled üritavad jõuda kokkuleppele, ei ole kompromiss kiire tulema.

Ajal, mil Iraan ja Türkmenistan lükkavad Kaspia-äärsete maade tippkohtumist üksmeele puudumise põhjusel aina edasi, üritab Venemaa võtta ohje enda kätte ja lahendada Kaspia staatuse küsimust kas või nende riikidega, kellega vastuolusid vähem. Peale seda, kui mullu oktoobris jäid pidamata planeeritud ühiskõnelused Ashgabatis, ühtlustas Moskva oma positsioone Kasahstani ja Aserbaidzhaaniga ning püüdis jutule saada ka Türkmenistaniga.

Venemaa, Kasahstan ja Aserbaidzhaan on praeguseks alla kirjutanud kahepoolsed lepingud Kaspia osas ning saanud kokkuleppele ka piiripealsete naftaleiukohtade jagamises, kuid Iraani selline strateegia ei rahulda. Iraan nõuab endiselt mere viieksjagamist, samas kui Venemaa ja tema liitlaste seisukohaks on, et Kaspia rannikualad tuleks jagada proportsionaalselt, veed aga peaks jääma ühiskasutusse.

Tänanegi konverents Moskvas oli tõenäoliselt korraldatud Venemaa positsiooni selgitamiseks ja kindlustamiseks. Venemaa valitsus sai taas võimaluse teatada, et Moskva ei loobu vete ühiskasutuse põhimõttest. Mis puutub aga Kaspia juriidilisse staatusesse, siis siin on Venemaa asevälisministri Viktor Kaljuzhnõi sõnul kõik endine – Kaspia staaatust määravad läinud sajandi esimesel poolel sõlmitud Venemaa ja Pärsia ning Nõukogude Liidu ja Iraani vahelised lepingud.

Iraan aga teatas alles läinud nädalal, et temal on Kaspia seadustest oma arusaam ja ta kavatseb käituda sellele vastavalt. Aserbaidzhaan, kelle naftaleiukohtade juurde Iraan läinud aasta suvel oma sõjalaevad saatis, võttis seda avaldust märgina, et Teheran võib muutuda Kaspia jagamise osas agressiivsemaks, ent Venemaa otsustas konflikti mitte õhutada.

Viktor Kaljuzhnõi selgitas tänagi, et Iraani seisukoht Kaspia osas on muutumas ning et Iraan on endiselt valmis kompromissile minema. Mõistliku kompromissi näitena tõi ta kokkuleppe Venemaa ja Kasahstani vahel, kus mõlemad riigid said ühe naftaleiukoha enda omandisse, kolmas aga läks ühiskasutusse.

Venemaa püüab oma poolele saada ka Türkmenistani, kelle vaated on seni kõikunud kord Moskva ja kord Teherani poolele. Juulis teatas Saparmurat Nijazov Kasahstanis viibides, et Ashgabat toetab mere jagamist vanal põhimõttel, kui igale riigile jäetakse 47-miiline ala majanduslikeks huvideks. Praegu on kalapüüdmiseks jäetud 20-miiline tsoon, kuid Venemaa esindaja ütles täna, et seda peaks mõistlikes piirides laiendama.

Kaspia jätkuv jagamine on pidurdanud paljude naftaprojektide elluviimist ning kõik riigid on teadlikud, et igasugune vastasseis võib niigi pessimistlikuks muutunud Lääne investoreid Kaspiast veelgi eemale peletada. Ka tänasel konverentsil esinenud USA riigisekretäri nõunik möönis, et Kaspia senine areng pole lootusi õigustanud, kuid samas avaldas ta arvamust, et enne mereressursside kasutuselevõttu tuleb lahendada Kaspia staatuse küsimus.

Kokkulepet oleks kindlasti tarvis ka keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Tuuraliste poolest rikkal merel lokkab röövpüük, mida on omalt poolt suutnud piirata vaid Iraan. Ökoloogidel on tõsine kartus, et kui Kaspiat ühise kontrolli alla ei võeta, siis hävivad kõik sealsed kalavarud ja must kaaviar jääb gurmaanidele vaid unistuseks.

Üve Maloverjan