Ametlikult peab seadus ära hoidma ebaausad kampaaniad ja tagama tasakaalustatud informatsiooni edastamise valijatele. Varem iseloomustas valimiseelset Vene meediat nimelt vastaskandidaatide kohta laimu ja vale levitamine.

Mittetulundusorganisatsiooni Internews meediaeksperdi Fjodor Kravtšenko hinnangul on uued reeglid rangemad:

"Pehmemaks seadus ei muutunud. Praegune seadus keelab ilmselt rohkemat kui varem. Selle maht on suurem, seetõttu on palju rohkem norme, mida saab rakendada, kui meediaorganisatsioon rikub valimiskampaania reegleid. Kuna kogu protsess muutub keerukamaks, tekib automaatselt ka rohkem võimalusi kedagi seaduserikkumises süüdistada."

Uue seaduse võttis Venemaa parlament vastu järk-järgult, selleks kulus terve aasta. Seadus koosneb kahest osast - esimene, mis jõustus läinud aasta 1. juunil, kindlustab valijate õigused. Selles määratletakse viis, kuidas meedial tuleb valimiskampaaniaid kajastada. Näiteks tuleb arvamusuuringu avaldamisel avalikustada, kes selle rahastas. Venemaa arvamusuurijad seda teha ei tavatse.

Seaduse teine osa hakkas kehtima alles tänavu juuli alguses. See koosneb tegelikult vanematele seadustele lisatud täiendustest. Kõige poleemilisemaks on meediaväljaannete tegevuse peatamise protseduur, mis laiendab Keskvalimiskomisjoni võimu. Sel on nüüd õigus väljaandeid hoiatada. Informatsiooniministeerium aga saab juba pärast kahte hoiatust kohtult taotleda väljaande peatamist kogu valimiskampaania ajaks.

Sihtasutuse Glasnost Defense Fund õigusekpert Vladislav Bõkov seadust ebaõiglaseks ei pea, sest väljaannete tegevust saab peatada vaid kohtukorralduse alusel. Samas näib talle, nagu tõlgendaksid Keskvalimiskomisjon ja infomatsiooniminister Mihhail Lesin seadust siiski erinevalt:

"Kampaania ajal puhkeb palju konflikte. Üks põhjus on see, et kaks valimisseadustiku täitmist kontrollivat riigiorganit määratlevad erinevalt, mida tähendab valimiskampaania. Seepärast on raske ennustada, kuidas üht või teist informatsiooniannust mõistma hakatakse. Sellest saab aga pigem poliitiline kui õiguslik probleem."

Ajakirjanikelt oodatakse igatahes uute reeglite järgmist. Kõik on kirjas Keskvalimiskomisjoni 80-leheküljelises eribrošüüris. 113 küsimuse ja vastuse vormis selgitatakse selles, mida ajakirjanikud tohivad või ei tohi öelda kandidaatide ja nende platvormide kohta. Riigiduuma kandidaadi kohta näiteks ei tohi öelda, et ta kandideerib uuesti.