„Nad lülitasid kütte sisse otse keset kuumalainet. Radiaatorid olid tulisemad kui talvel,” kurtis uudisteagentuurile RIA Novosti üks hädaline. „Keegi ei suutnud enam tuppa jääda, kõik põgenesid tänavale.” Linnaosavalitsusest teatati, et küttesüsteem oli käivitatud lekete avastamiseks, kuid tehnilise rikke tõttu olevat torudesse lastud kuuma vett. Küll see tasapisi maha jahtub, rahustati linlasi.

Moskvas nagu kogu Venemaa keskosas kestab juba viiendat nädalat anomaalseks ja ebanormaalseks nimetatud soojalaine. Temperatuur on normist 8–11 kraadi kõrgem, püsides öösiti 20 kraadi kandis ning kerkides päeviti 29–34 ja lõuna pool 38 kraadini. Ilmateenistuse Gismeteo teatel on lühiajalist vihma oodata kolmapäeval-neljapäeval, kuid kõige tõenäolisemalt keerab kuumus hoopis vinti veelgi juurde ja nädala teise poole temperatuur on juba 35–40 kraadi.

Apokalüptiline Venemaa

Olukord muutub apokalüptiliseks, leiti RIA Novosti kommentaaris. Südamehaiguste ja suhkurtõve all kannatavad inimesed püüavad arstiabi saada. Lapsed saavad päikesepõletusi ja kuumarabandusi. Päästjad-meedikud teevad ületunnitööd, mis ei lõpe. Psühholoogid väidavad, et suurenenud on nii agressiivselt käituvate kui ka depressiooni langenud inimeste hulk. Apteegid müüvad kuni kümnendiku võrra rohkem rahusteid ning südame ja veresoonkonna ravimeid. Metsad ja turbarabad põlevad, õhus levib suits ja hapnikku on poolteist korda tavalisest vähem. Maapiirkondades jäävad kaevud kuivaks, kohati napib juba joogivett. Teekate sulab, libedal asfaldil sagenevad liiklusõnnetused. Liiklusmiilitsale on jagatud juhiseid, kuidas abistada kuumarabanduse saanud autojuhte ja anda abi ka autodele, mille mootor on üle kuumenenud. Purskkaevude vette ei tohi minna, sest seal on löönud vohama kolibakterid. Venemaa pole pidanud sellist kuumust taluma 130 aastat, ahastas kommentaator.

Ametlikud andmed kinnitavad aastakümnete palavaima ilma püsimist. Meteoroloogiakeskuse Fobos teatel löödi reedel 33-kraadise õhuga Moskvas ligi 70 aastat püsinud rekord, 1938. aastal mõõdetud 32,8 kraadi. Laupäeval aga jõudis temperatuur pealinnas juba 35 kraadini, mis samuti rekordit tähendas. Senine kõige soojem 17. juuli oli 1951. aastal: 33,7 kraadi. Moskva oblastis oli nädalavahetusel isegi 38 kraadi.

Palavus ajab jooma ja veest leevendust otsima. Seda tehaksegi massiliselt, kuid vale vedelikuga ja vales kohas. „Venemaa eriolukordade ministeerium on praeguse olukorra pärast väga mures. Ainuüksi eilse päevaga uppus Venemaal 49 inimest, sealhulgas kaks last,” ütles eelmisel nädalal pressikonverentsil ministeeriumi osakonnajuhataja Vadim Serjogin. „Enamik uppunuid oli purjus.” Ainuüksi 5.–12. juulini ehk nädalaga uppus 223 inimest.

Sajandi põud hävitab viljasaaki

•• Sellist põuda ei olevat paljudes Venemaa piirkondades olnud üle saja aasta ning põllumajandus arvatakse juba praegu olevat saanud kahju kokku umbes miljard dollarit.

•• Eriolukord on kehtestatud 17 regioonis, kus põud ja palavus on kõige rängem. Põllumajandusministeeriumi eelmise nädala teate kohaselt on 9,6 miljonil hektaril ehk umbes 12 protsendil kogu Vene põllumaast viljasaak hävinud.

•• Põllumajandusministeerium on vähendanud viljasaagi prognoosi algselt 97 miljonilt tonnilt 85 miljonini, osa sõltumatuid analüütikuid aga koguni 75 miljoni tonnini. Venemaa aastane sisetarbimine ulatub seejuures 75–80 miljoni tonnini.

•• Ajalehe Vedomosti teatel jääb valmimata viiendik Venemaa viljasaagist, mistõttu teravili kallineb ja see hoogustab inflatsiooni. Toiduainete hinnad tõusevad 10–15 protsenti ja 2010. aasta inflatsioon kujuneb 9–10-protsendiseks. Vene valitsus on seadnud inflatsiooni ülempiiriks seitse protsenti.