Venemaal kadus riigipeaks pürgija
Eile palus Albina Rõbkina miilitsal oma abikaasat otsima hakata. Piirivalveameti esindajad kinnitasid agentuurile Itar-Tass, et Rõbkin pole viimaste päevade jooksul riigipiiri ületanud. Rõbkin võttis oma valimisstaabiga viimati ühendust neljapäeva õhtul kella kümne paiku, vahendas BNS.
Kuigi Rõbkini populaarsus pole eriti kõrge, muudab kadumise skandaalsemaks see, et mehe sponsoriks on Suurbritannias peidus olev ärimees Boriss Berezovski (uue nimega Platon Jelenin). Viimane on aga avalikult süüdistanud Putini juhitud föderaalset julgeolekuteenistust (FSB) 1999. aasta elumajaplahvatuste korraldamises.
##Kolhoosnik tõusis tippu
Endine kolhoosnik Rõbkin tuli suurde poliitikasse perestroika najal, tõustes 1987. aastal NLKP Volgogradi oblastikomitee teiseks sekretäriks, riigiduumasse pääses ta 1993. aastal Agraarpartei ridades. Tema juhitav blokk Venemaa Regioonid, laiendatuna nn Rõbkini blokiks, liitus 1996. aastal Viktor Tšernomõrdini juhitud tollase võimuparteiga Meie Kodu– Venemaa, mis kaks aastat hiljem lagunes.
Rõbkin jõudis ajavahemikus 1995–1999 olla duumaspiiker, Aleksandr Lebedi järglasena julgeolekunõukogu sekretär ja asepeaminister, ka pidas ta läbirääkimisi tšetšeenidega.
Rõbkini esiletõus oli seotud ennekõike ekspresident Boriss Jeltsini sooviga luua võimumeelne vasakpartei, kuid Putini ajal on Rõbkin jäänud varju. Tema juhitud Sotsialistlik Partei kogus 1999. aastal vaid 0,1 protsenti valijahäältest ja jäi mullu valimistest üldse kõrvale, ka keeldus Rõbkin liitumast Mihhail Gorbatšovi juhitavate sotsiaaldemokraatidega.
Rõbkin avas oma presidendikampaania eelmisel nädalal kommentaariga ajalehes Kommersant, kuulutades Putini Venemaa suurimaks oligarhiks ja väites, et tal on tõendid selle kohta, et presidendil on otsesidemed suurärimeestega. Rõbkin, kes 1996-1998 pidas läbirääkimisi tšetšeenidega, on kutsunud Venemaad üles ka uutele kõnelustele mässulistega.
Valimisliidu Rodina liider Sergei Glazjev kutsus reedel võime üles loobuma räpastest võtetest valimiskampaanias, tuues näiteks just selle, et päev varem algatas prokuratuur Rõbkini vastu kriminaalasja, kahtlustades selle valimismeeskonda toetus-allkirjade võltsimises.
Keskvalimiskomisjoni esimees Aleksandr Vešnjakov väljendas ajalehes Moskovski Komsomolets juba ette arvamust, et nõutud allkirjahulga esitanud kandidaatidest jääb ilmselt kaks registreerimata, kuna dokumentides olevat liiga palju ebaselgust. Ilmselt ühena neist mõtles ta Rõbkinit, eile registreeriti siiski kõik kandidaadid.
Kuna läänest pärit vaatlejad on teravalt ette heitnud võltsimisi viimastel Venemaa parlamendivalimistel, asus keskvalimiskomisjon põhjalikult kontrollima presidendikandidaatide esitatud toetusallkirju.
Karm allkirjade kontroll
Valimistel kandideerimiseks peavad rahvaalgatusega esitatud kandidaadid esitama 2 miljonit allkirja. Allkirju ei pidanud koguma parteide esitatud liberaaldemokraatide kandidaat Oleg Malõškin ja kommunistide kandidaat Nikolai Haritonov. President Putini kandidatuur, mille toetuseks oli esitatud 2,5 miljonit allkirja, kinnitati tõrgeteta 2. veebruaril.
Ivan Rõbkini kandidatuur kinnitati kompromissina, kuna valimiskomisjoni väitel olevat tema 2,5 miljonist toetusallkirjast 26 protsenti tõestamata, seadus näeb ette lubatud 25-protsendilist hulka. Siit võib oodata jätkuvat kohtuvaidlust.
Opositsioonilise Paremjõudude Liidu toetatud Irina Hakamada kandidatuur kinnitati eile, tema 2,46 miljonist allkirjast jäi tuvastamata vaid 4,45 protsenti. Kinnitati ka föderatsiooninõukogu spiiker, partei Venemaa Elu kandidaat Sergei Mironov ja valimisliidu Rodina kandidaat Sergei Glazjev.
