Venemaal kogub järjest hoogu rubla devalveerimise hirm

Moskva majanduseksperdid muu­tuvad aina pessimistlikumaks ning rahvas närvilisemaks, üha rohkem kohtab võrdlusi 1998. aastal riiki tabanud krahhiga.

 Kõige enam kütavad kirgi spekulatsioonid selle üle, kas Venemaa devalveerib rubla, nagu tehti kümme aastat tagasi. 1998. aastal kaotas Vene rubla 75 protsenti oma väärtusest.

Vähemalt Moskvas on praegu raskusi valuutavahetustest korraga suurema summa eurode või dollarite ostuga. Rohkem kui 1000 euro vahetus tuleb mitu päeva ette tellida.

USA dollari kurss on kõikjal maailmas tugevnenud, kuid võrreldes rublaga on kursitõus olnud eriti märgatav. Kui juunis sai Venemaa Riigipanga ametliku kursi järgi dollari eest 23,3 rubla, siis eile 27,3 rubla. Kerge paanika tõttu on aga Moskva valuutavahetustes hoopis teised kursid kui ametlikult – üle 28,5 rubla ning isegi üle 29 rubla dollari eest.

Venemaalased on harjunud usal­dama välisvaluutat rohkem kui rublat, kuid praegu on rahvas segaduses. Inimesed ei tea, kummas valuutas oleks targem sääste hoida, kas dollarites või eurodes, sest euro kurss rubla suh­tes on võrreldes suvega üle kahe rubla kukkunud (praegu 34,5).

Pikad järjekorrad

Minu Moskva tuttavad on rääkinud, kuidas valuutavahetus võtab oluliselt rohkem aega kui veel kuu aega tagasi, finantskriisi alguses. Üks tuttav tunnistas, et tal kulus kõigest 70 euro vahetamiseks kaks tundi.

„Ühes kohas oli ainult 30 eurot, teises kohas oli suur järjekord, sest mitu inimest vahetasid suuri summasid, ja kui ma lõpuks luugi juurde sain, viskas mutt minu ette sildi „Vaheaeg viis minutit”,” rääkis ta. „Kolmandast kohast sain lõpuks 40 eurot kätte.”

Nädalavahetusel tegid peaminister Vladimir Putini esimene asetäitja Igor Šuvalov ja keskpanga asejuht rahustavaid avaldusi, et riigil  jätkub valuutavarusid rubla kursi hoidmiseks.

Suur omandi ümberjagamine

•• Läänes puudub Venemaa ma­janduse väljavaadete kohta üks­meel, Maailma Majandusfoorum (WEF) avaldas just üsna optimistlikud ennustused.

•• WEF-i arvates aitavad Venemaa head fundamentaalsed ma­jandusnäitajad ning suured energiaressursid (12% maailma naftatoodangust ja 22% gaasi­too­dangust) riigil ülemaailmse ma­jan­dus­kriisi suhteliselt hästi üle elada.

•• Seevastu mõjukas Briti ärileht Financial Times (FT) suhtus eile Venemaa majandusse üsna pessimistlikult. Eelkõige kahel põh­jusel: Kremli valuutareserv on alates augustist ehk kahe kuuga kahanenud juba 597 miljardilt dollarilt 515 miljardini ning praeguste naftahindadega (65–70 dollarit barrel) ei õnnestu Venemaal järgmise aasta riigieelarvet tasakaalus hoida.

•• FT-le kuuluv Venemaa mõ­ju­kaim ärileht Vedomosti kirjutas eile esiküljel, et järgmine aasta tuleb Venemaa majandusele kõi­ge raskem pärast 1998. aasta kriisi. Venemaa börsiindeksid on langenud 1997. aasta augusti tasemele.

•• Paljud ennustavad suurtesse vä­lisvõlgadesse sattunud olu­liste erafirmade riigistamist. Riik omandaks ettevõtted, makstes kinni nende võlad. See tähendab, et ülemaailmne finantskriis toob Venemaal taas kaasa üsna olu­lise omandi ümberjagamise, see­kord oligarhide käest riigile.