Vīķe-Freiberga: ELi presidenti valitakse nõukoguliku saladuskatte varjus
"Euroopa Liit peaks lõpetama tegutsemise endise Nõukogude Liidu kombel," kurjustas suure osa oma elust lääneriikides paguluses elanud Vīķe-Freiberga.
Vīķe-Freiberga on ainuke inimene, kes on avalikult kuulutanud, et ta kandideerib Euroopa Ülemkogu presidendi kohale, vahendas Daily Telegraph. Euroopa Liid valitsusjuhte ja riigipäid koondavale Euroopa Ülemkogule näeb püsiva, kaheks ja pooleks aastaks valitava eesistuja ette detsembri algul jõustuv Lissaboni leping. Seni on ülemkogu juhatanud eesistujamaa esindaja, praegu Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt.
Euroopa Liidu esimene president peaks valitama Euroopa Ülemkogu kokkusaamisel tuleval neljapäeval Brüsselis, tähtis otsus tehakse õhtusöögilaua ääres. Samuti valitakse niinimetatud Euroopa Liidu välisminister, kelle ülesanne on kokku panna talle alluv Euroopa Liidu diplomaatiline korpus, mis hakkab liitu esindama riikides, mis jäävad liidust väljaspoole.
Mõlemasse ametisse pakutud inimeste nimekiri – kummagi ameti jaoks leiduvat kuni 12 kandidaati – on siiani diplomaatiline saladus, mida kiivalt varjatakse.
Nagu 1970ndate Kremli võimusuhete lahkamine väljastpoolt
ELi välisministriks pürgimisest loobunud Suurbritannia välisminister David Miliband võrdles meedia katseid selgitada välja, kuidas ELi presidenti ja välisministrit õieti valitakse, kremlinoloogiaga ehk lääneriikides välja kujunenud teadusharuga, mis uuris kõikvõimalike meetoditega Nõukogude Liidu juhtkonnas toimuvaid protsesse, sündmusi ja poliitilisi suundumusi.
"Katsed teada saada, kellest võib saada Euroopa Ülemkogu president, sarnanevad katsetele aru saada, kes on mängus sees ja kes mängust väljas 1970ndate aastate Kremlis. Paljudele meist tundub kummaline, et 20 aastat peale Berliini müüri lammutamist peame kremlinoloogia valda kuuluvad oskused siinsamas Brüsselis taas kasutusele võtma," ütles Daily Telegraphile üks anonüümseks jääda soovinud Ida-Euroopa diplomaat.
Poola on samuti nõudnud, et salatsemine tuleks lõpetada, sama suunda on toetanud ka Leedu ja Eesti.
