Ukseläveküsitluste (küsitletakse valimisjaoskonnast lahkuvaid valijaid) andmetel toetas Ühtset Venemaad 61–63 protsenti hääletamas käinutest.

Ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimise keskuse (VTsIOM) uuringu järgi, mille avaldas riigi suurim telejaam Venemaa Esimene Kanal, kogus Ühtne Venemaa 61 protsenti häältest. Fondi Ühiskondlik Arvamus (FOM) küsitluse andmeil, mida vahendasid ülejäänud Venemaa riiklikud telekanalid, Rossija ja NTV, kogus Putini partei aga 62,5 protsenti häältest.

Gennadi Zjuganovi juhitavat kommunistlikku parteid pooldas mõlema exit poll´i järgi 11–12 protsenti valijatest, Vladimir Îirinovski juhitav Liberaaldemokraatlik Partei sai 8–9 protsenti häältest ja Õiglane Venemaa eesotsas Sergei Mironoviga kaheksa protsenti.

Parempoolsed ja läänemeelsemad erakonnad nagu Paremjõudude Liit ja Jabloko 450-kohalisse riigiduumasse ei pääse, sest nad ei ületa seitsmeprotsendist valimiskünnist.

Keskvalimiskomisjoni ametlikel andmetel, kui loetud oli viiendik häältest, juhtis Ühtne Venemaa 63,6 protsendiga. Komparteil oli 11,3, liberaaldemokraatidel 9,6 ja Õiglasel Venemaal 7,2 protsenti.

Tuntud Moskva politoloog Aleksei Makarkin ütles Eesti Päevalehele hilisõhtul, et veidi üle 60-protsendine toetus oli maksimaalne, millele Ühtne Venemaa võis loota. “President Putin oma osalemisega võimupartei nimekirja liidrina suurendas toetust Ühtsele Venemaale maksimaalse ulatuseni,” märkis ta.

Suur mõju ja legitiimsus

Makarkin viitas sellele, et eelmistel duumavalimistel kogus Ühtne Venemaa 37 protsenti häältest ning Putin eelmistel presidendivalimistel 71 protsenti. “Kõik Putini toetajad lihtsalt ei saanud hääletada Ühtse Venemaa poolt,” lausus ta.

Putini kohta ütles Makarkin, et saavutatud tulemusega kindlustas viie kuu pärast ametist lahkuv president endale täiendava legitiimsuse edasi poliitikasse jäämiseks. “Ta saab sellele apelleerides nimetada ennast Venemaa kõige populaarsemaks poliitikuks,” ütles Makarkin. “See on tema argument suhetes uue presidendiga.”

“Igal juhul on nüüd Putinil tugev legitiimsus ja suur mõju duumale ning Ühtsele Venemaale, sest ainult tänu temale pääsesid paljud kandidaadid parlamenti,” lausus Makarkin. “Kuidas ta seda kasutab, on näha siis, kui tuleb uus president ja on selge, millise rolli valib endale Putin.”

Opositsioon näeb rikkumisi

Duumavalimistel osales 60 protsenti valijatest, neli aastat tagasi oli see protsent 56. Kõige suurem valimisaktiivsus oli Tšetšeenias – 99 protsenti –, aga mitme kohaliku politoloogi hinnangul ei ole need andmed tõepärased. “See on normaalne tulemus. Mina olen rahul,” ütles seevastu Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov.

Valimised võitnud Ühtse Venemaa vastased teatasid eile tuhandetest valimispõhimõtete rikkumistest. Reeglite eiramist fikseerisid valimisjaoskondades nii kommunistide kui ka Paremjõudude Liidu ja erakonna Jabloko vaatlejad. Kompartei teatas juba enne hääletamise lõppu, et kavatseb valimistulemused Venemaa ülemkohtus vaidlustada, sest rikkumisi oli liiga palju.

Nii tõi kompartei valimis-staabi juht Ivan Melnikov esile markantse juhtumi Baškortostani pealinnast Ufast. “Inimesed sisenevad jaoskonda, võtavad välja oma hääletusbülletäänid ning ei lase neid urni, vaid tulevad välja, kus seisab autobuss kirjaga “Bašenergotrans”. Inimesed sisenevad bussi, keegi ei tea, mida nad seal teevad, aga pärast lähevad nad uuesti jaoskonda ja viskavad oma hääletussedelid urni,” kirjeldas Melnikov ajakirjanikele, lisades, et selliseid lugusid võib ta rääkida lõputult.

Mordvas fikseerisid kommunistid näiteks juhtumi, kus valimiskasti visati pakkide viisi kusagilt toodud valimissedeleid, ühekorraga 15–20 bülletääni.

Politoloog Aleksei Makarkin ütles, et paljudest protestidest hoolimata on tulemused tõelähedased. “Kui isegi oli võltsimisi, siis need ei olnud märkimisväärsed ega mõjutanud tulemust,” lausus Makarkin.

Valimised ise kulgesid eile rahulikult, mingeid suuremaid õnnetusi ega rünnakuid siseministeeriumi andmeil ei toimunud. Teatati vaid sellest, et otse valimisjaoskonnas suri kaks vanainimest.

Üle maailma said Vene kodanikud hääletada 141 riigis. Valijate arv välismaal oli ligi 1,7 miljonit inimest. Hääletada sai ka rahvusvahelises kosmosejaamas töötav kosmonaut Juri Malantšenko.

Kosovo duumast tähtsam

Oodatakse Putini valitu

presidendikandidaati

•• Juba mitu kuud on spekuleeritud, et Putin ootab oma järeltulija nimetamisega, kuni selguvad parlamendivalimiste tulemused.

•• Kremlile lähedase Efektiivse Poliitika Fondi politoloogi Pavel Danilini sõnul mõjutavad valimised kindlasti Putini valikut mantlipärija osas, kuid palju olulisemad on praegused sündmused rahvusvahelisel areenil.

•• “Ma pean eelkõige silmas Kosovot ja USA õhutõrjesüsteemi paigaldamist Euroopasse,” ütleb Danilin. “Kui Kosovo de facto iseseisvub ja riiki tunnustatakse, siis see avaldab kõige suuremat mõju (Putini) järeltulija valikule. Sellel on suurem tähtsus kui duumavalimiste tulemustel. Kosovo tunnustamine muudab Jalta-järgset maailma ülesehitust.”

•• Danilini väitel on Putini märkmikus järeltulijate all kirjas vähemalt kahe inimese nimi. “See nimekiri on muutunud, võrreldes olukorraga aasta tagasi,” märgib ta vaid. Jaanus  Piirsalu.

Valimiste ausust kontrollida raske

•• Euroopa julgeoleku- ja koos-tööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejatel peaaegu puudus võimalus Venemaa valimiste läbiviimist jälgida.

•• Kokku umbes 330 välisvaatlejat (neist vaid 44 OSCE esindajat) üritas saada ülevaadet sündmustest riigis, mille ligemale 95 000 jaoskonnas sai hääletada kuni 107 miljonit inimest.

•• 2003. aastal oli välisvaatlejaid Venemaal neli korda rohkem ja kuni Putini ajani ei üritanud keegi ka tõeliselt OSCE erapooletust vaidlustada. 

•• Lisaks püüdis Venemaa oma valimiskampaania käigus koos viie satelliitriigiga SRÜ-st tekitada kriisi OSCE-s, süüdistades ühendust USA käskude täitmises.

•• Esialgu eelistas OSCE peasekretär Spencer Oliver eile öelda vaid seda, et neid häirib Venemaal koduse hääletamise kontrollimatus. Lisaks polnud nad enne veel näinud valimisi, kus jaoskondades oleks olnud niivõrd palju mundris inimesi. OSCE koostab oma järeldustest hiljem eriraporti. Heiki Suurkask