Vlassovi saatust hakkab arutama ajalookomisjon
Kaks aastat tagasi teatasid tollase presidendi Vladimir Putini isiklikul kaasabil ühinemisest Moskva patriarhaadi juhitav õigeusu kirik ja välismaa vene õigeusu kirik. Kirikupead kinnitasid, et nende erimeelsused on lahendatud. Nüüd on Teine maailmasõda, õigemini suhtumine kindral Vlassovisse usuvennad uuesti tülli ajanud.
Üks 1941. aasta Moskva kaitselahingute kangelasi, Punaarmee kindral Vlassov langes aasta hiljem sakslaste kätte vangi, läks nende poole üle ja lõi Vene vabastusarmee. Idarinde lahingutes Vlassovi üksused eriti ei sõdinud, kuid 1945. aastal võttis Punaarmee omakorda Vlassovi vangi ja aasta hiljem poodi ta Moskvas üles.
Vlassovit peeti Nõukogude ajal kõige suuremaks sõjaaegseks reeturiks ja seetõttu hakati kõiki sakslastega koostööd teinud isikuid nimetama vlassovlasteks. Vene emigrantide seas on aga aastakümneid peetud Vlassovit üheks kommunismivastase võitluse sümboliks.
Reeturlikkus on reeturlikkus
Tänavu septembris teatas välismaa vene õigeusu kiriku sinod, et Vlassov oli traagiline isiksus ja totalitarismi ohver. „Vlassov on jumalavastase bolševismi vastu võitlemise sümbol,” seisis nende ametlikus avalduses.
See kutsus Venemaal esile kirgliku vastulöögi. Moskva patriarhaat ei toetanud oma raja taga elavaid usukaaslasi.
„Väga paljudes Moskva patriarhaadi usklikes tekitas see avaldus siirast meelepaha,” ütles Eesti Päevalehele Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juht peapiiskop Illarion. „Meie Venemaal ei saa end kuidagi samastada selle avaldusega, sest reeturlikkus on reeturlikkus.”
„Mitte mingi ajaloo ümberhindamine ei saa panna ühele pulgale inimesi, kes andsid oma riiki kaitstes elu, ja neid, kes reetsid kodumaa,” kinnitas isa Illarion. „See ei tähenda, et me eitame Stalini režiimi kuritegusid,” lisas peapiiskop.
Vene õigeusu kirikus väga suure mõjujõuga arhimandriit Tihhon, keda peetakse Putini isiklikuks hingehoidjaks, leidis, et välismaal asuv õigeusu kirik ei saa aru Venemaa tegelikkusest, sest muidu poleks nad tekitanud oma avaldusega nii suurt valu. Tema sõnul olid tõelised kangelased näiteks kindral Dmitri Karbõšev ja kommunistlik noor Zoja Kosmodemjanskaja.
Siiski toetas välismaa vene õigeusu kiriku avaldust ka mõni Moskva patriarhaadi vaimulik. See näitab, et Venemaalgi ei suhtuta kindral Vlassovisse üheselt. Asja sekkus presidendi administratsioon: ajakirja Russki Newsweek andmeil võtab kindral Vlassovi elu ja surma arutamise oma päevakorda president Dmitri Medvedevi loodud ajalookomisjon, mille Kreml lõi tegelikult hoopis eesmärgiga astuda vastu Venemaa väitel Baltimaades ja Ukrainas toimuvale ajaloo võltsimisele.
Komisjoni kuuluv riigiduuma liige Konstantin Zatulin ei välistanud, et seal hakatakse ka Vlassovi teemat arutama. „Me ei saa kellelegi keelata isiklikke vaateid, aga saame tõkestada katsed teha Vlassovist ametlikul tasemel kangelast,” lausus Zatulin.
Vlassovi armee kui kodusõja jätk
•• Välismaa vene õigeusu kirik peab kindral Andrei Vlassovit kangelaseks, tuginedes teesile, et Teise maailmasõja ajal sakslaste poolel NSV Liidu vastu võidelnud venelased jätkasid aastail 1918–1920 toimunud Venemaa kodusõda.
•• Venemaa ühe suurema tasakaalustatud ajalehe Kommersant kolumnist Oleg Kašin märkis, et mõjuka välismaa vene õigeusu kiriku seisukohti on Kremlil väga raske ignoreerida. „Tuleb tahes-tahtmata tunnistada, et nende arvamus Vlassovist polegi nõnda jabur, nagu tahaks arvata ajaloovõltsimise vastane komisjon. Miljonid sakslastega ühel või teisel põhjusel koostööd teinud venelased – see on liiga suur arv, et neid kõiki kaabakateks ja reeturiteks nimetada,” nentis Kašin oma kommentaaris.
•• „Vlassovlased – see pole lugu holokaustist, vaid inimestest, kelle jaoks natsid olid tollal ainus alternatiiv bolševismile, kolhoosidele, NKVD-le ja „võitlevatele ateistidele”,” märkis Kašin. „Mälestusmärke ja memoriaale vlassovlased ehk ei vääri, kuid üldist hukkamõistu samuti mitte.”
