Hispaania Sierra Nevada observatooriumi astronoom Jose-Luis Ortiz teatas neljapäeval, et nende töörühm on 51 aü kaugusel leidnud taevakeha 2003 EL61 läbimõõduga 1500 km. Sama keha oli jälginud ka Browni töörühm, kuid hispaanlased jõudsid teatamisega ette. Hispaanlased pidasid enda avastatud taevakeha alguses kaks korda suuremaks, kuid Brown kinnitas, et EL61-l on kuu.

Browni hinnangul on just suurus see, mis võimaldab Xenat planeetide hulka liigitada. Senised planeedid kannavad peale Maa kõik Rooma jumalate nimesid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Xena on aga Hollywoodi mugandus Pallas Athena liignimest Xenia.

Kaks “kümnenda” valehäiret

Meie päikesesüsteemi kümnendat planeeti on astronoomid lootnud leida juba alates üheksanda ehk Pluto avastamisest 1930. aastal ja teleskoopide paranedes ollakse eesmärgile ka palju lähemale jõudnud. Kuid viimastel aastatel leitud taevakehad on osutunud siiski millekski muuks kui planeediks.

2002. aastal kuulutas Browni-Trujillo-Rabinowitzi meeskond, et on leidnud kümnenda planeedi, millele nad panid ühe California indiaanihõimu jumala nime Quaoar. Tänaseks on kujunenud veendumus, et tegemist on vaid Kuiperi vöösse kuuluva planetoidiga. Sama rühma mullune teade, et on leitud planeet, millele eskimo jumala järgi pandi nimeks Sedna, on taandunud samale järeldusele.

Nüüd avastatud Xena orbiit on 45-kraadises kaldes võrreldes meie päikesesüsteemi seni teada olevate planeetidega, Päikesele teeb ta ringi peale 560 aastaga, vahendas Reuters. Praegu on Xena kaugeimas punktis, 280 aasta pärast peaks ta aga olema Päikesele peaaegu sama lähedal kui Neptuun.