Võõrväed lahkuvad Iraagist: kes kustutab viimasena tule?

Välisarmeed asuvad järjest koduteele, kuid kõik pole veel valmis sellega leppima.

 Detsember on tõeline kojumineku kuu. Kokku 13 riigi sõdurid on juba pakkinud või pakkimas Iraagis asju, et ridamisi kasarmutes tuled kustutada ja koduteele asuda. Lepingu, mis kohustab ameeriklasi lahkuma 2011. aastal, on Bagdad teravate vaidlustega heaks kiitnud, kuid ülejäänud liitlastele pakutakse vaid kiire lahkumise ajakava. Tuleval aastal pannakse lepe ameeriklastega siiski veel referendumile, mille järel ootab neidki ilmselt ees üsna häbistav lahkumine.

Eile lahkusid leedulased. Täna lähevad taanlased. Homme albaanlased ja moldovlased. Alles äsja saatsid USA ja Iraagi esindajad tseremooniatega koduteele bosnialasi, korealasi, asereid, tongalasi, jaapanlasi, ukrainlasi ja tšehhe.

Iraaki on kavatsenud jääda veel viie riigi – Eesti, Austraalia, Salvadori, Suurbritannia ja Rumeenia – sõdurid, kuid neil pole endiselt vajalikku kokkulepet. Eesti loodab näiteks venitada kohalolekuga 2009. aasta lõpuni. Vaid rumeenlased on ikka kindlad, et nemad lahkuvad viimastena, koos ameeriklastega.

Kokku on 49 riiki osalenud koalitsioonis, kes asus pärast Saddam Husseini kukutamist 2003. aastal vormiliselt rahu kehtestama, kuid tegelikkuses sekkus üsna sageli ka tõelisse lahingutegevusse. Sõjaline edu Saddami kukutamisel on juba unustusse vajumas, kuid välisvägede viibimine maal on tekitanud Iraagis lisaks kestvale vägivallale ja terrorirünnakutele ka massilisi protestiavaldusi. Ning iga uus ameeriklaste viga või skandaal vaid süvendab avalikku pahameelt. Terroriste jahtivad ameeriklased on juba liiga tihti tapnud tsiviil­elanikke tervete perede kaupa.

Viis aastat võidust?

Kokkulepe, millega USA vägede lahkumine riigist peaks teostuma 2011. aasta lõpuks, sai Iraagi parlamendis sel kuul heakskiidu. Poolt hääletasid šiiitide parteid SCIRI ja Dawa, kaks kurdide parteid ja endise marionettpresidenti Ijad Allawi partei. Vastu olid 35 Muqtada al-Sadri pooldajat. 91 saadikut keeldus hääletamast, väidetavalt hirmust oma elu pärast. Kuid dokument kavatsetakse veel tuleva aasta keskpaigas panna referendumile, et Iraagi avalikkus saaks võimaluse selle demokraatlikult ümber lükata. See võib aga tähendada juba välisvägede kiirlahkumist ja sedapuhku moraalse, mitte sõjalise kaotusega.

Pikendus vaid pooleks aastaks

•• Britid on solvunud, sest Iraagi valitsus ei ole nende vägede kohal­hoidmiseks nõus eraldi lepingut sõlmima, pakkudes viiele veel jätkavale USA liitlasele, sh Eestile, minikokkulepet lahkuda riigist 31. juuliks 2009.

•• Iraagi valitsus kavatseb saata järgmisel nädalal parlamendile Briti, Austraalia, Salvadori, Eesti ja Rumeenia vägede Iraagis jätkamist lubava kokkuleppe kava, kuid vähemalt Eesti ja Austraalia puhul kukub aastavahetusel juba kodumaine mandaat, mis vajaks pikendamist. Salvadori parlament on oma vägedel lubanud Iraaki jääda veebruarini.