Hispaania saatis 20. augustil toimuvate presidendivalimiste eel Afganistani 450 võitlejast koosneva pataljoni, kuid seda missiooni võib ka pikendada, ütles Zapatero uudisteagentuuri Reuters teatel.

Praegu on Hispaania vägesid Afganistanis ligikaudu 800 võitleja jagu (ehk kaks ja pool korda rohkem kui Eesti sõjaväelasi). USA on ärgitanud oma liitlasi NATOs saatma Afganistani rohkem vägesid, et seal võiks toimuda samalaadne pööre nagu Iraagi sõjas kaitseminister Robert Gatesi ja kindral David Petraeuse juhtimisel.

"Kui on tarvis Afganistani jätta rohkem vägesid, oleme selleks valmis," ütles Zapatero täna ilmunud intervjuus International Herald Tribune'ile. Sotsialistlikku erakonda juhtiva Zapatero avaldus on mõnevõrra üllatuslik, kuna pärast 2004. aastal saavutatud valimisvõitu viis ta Hispaania väed Iraagist välja, mispeale tema suhted USA toonase presidendi George W. Bushiga kõvasti kannatasid. Ent Obama vastu on Zapatero palju sõbralikum.

USA president on lubanud kasvatada USA vägede hulka Afganistanis praeguselt 58 000 võitlejalt 68 000 võitlejale. Ülejäänud liitlasriikide vägesid – need on peamiselt, kuid mitte ainult NATO liikmed – on Afganistanis praegu ümmarguselt 30 000.

Suurbritanniast ja USAst on viimastel kuudel tihtipeale kuulda olnud seisukohavõtte, et NATO Afganistanis toimuva operatsiooni koormus on jagatud ebaõiglaselt – kui suurema osa lahingutegevusest Helmandi ja Kandahari provintsis jääb USA ja Briti vägede kanda, on paljude NATO Mandri-Euroopa liitlaste väed palju rahulikumates piirkondades.

Eestit see kriitika ei puuduta, kuna Eesti väikese rahvaarvuga võrreldes on kaks praegu Afganistanis võitlevat kompaniid niigi suurim panus Afganistani sõtta, mille ükski liitlasriik teinud on. Samuti võitlevad Eesti sõjaväelased Helmandi provintsis, kus käib intensiivne lahingutegevus, millest saadav kogemus mõnede sõjandusasjatundjate väitel muudab väljakujunenud arusaamu tänapäeva sõjast.