- Viimased
- Top lood
29-aastast kvaliteetlehte – nagu end juba algusaastail määratleti – saab 1. aprillist ainult veebis lugeda. Mida head ja olulist on aga paberil Eesti Päevaleht lugejale nende pea kolme kümnendi jooksul pakkunud?
Rohi oli Eesti Päevalehe algusaastatel palju rohelisem ja taevas sinisem, aga tehnika kehvem. Neid häid ja veel paremaid aegu meenutavad 1995. aastal Eesti Päevalehega liitunud Kärt Anvelt (toonane Karpa) ja 1996. aastal majandustoimetusse tööle tulnud Aare Reivart.
Veebiuudised on nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas muutunud inimestele peamiseks infoallikaks ja hea tasulise sisu eest on lugeja nõus maksma. Ellu jäävad aga need meediamajad, kes mõistavad, mis on lojaalsus ja mida lugeja tegelikult vajab.
TOIMETAJA VALIK
Lääneranna volikogu on täna valiku ees: taasavada Metsküla Algkool tuludega või jätkata tuima tsentraliseerimist.
Seekordse Metsalehe teadusloost saame lugeda, et erinevalt meil levitatavast narratiivist on Läti metsad pärast kuivendamist süsiniku sidujad.
„Munakoored segaprügi hulgas, mitte biolagunevas! Selline asi on seadusega keelatud!“
Viimaks ometi tundub, et jalad on põhjas ja altpoolt keegi ei koputagi. Kui maailmas või meie lähinaabruses midagi erakorralist ei sünni, peaks Eesti majandus hakkama pärast kaks a...
Meie vabadus ja väärtused on tugevamad, kui üksikud pettused.
PÄEVA FOOKUS | Ühtne pilet, olgu siis tasuta või mitte, peaks katma kogu Harjumaad.
„Miks mina pean alati tööl olema, kui valitsus kukub?“ See, kuidas Eesti Päevalehte kokku pandi, paneb tänapäevaste kaanonite järgi imestama, et ta teinekord üldse ilmuda suutis.