- Top lood
- Viimased
Iga kolmas täiskasvanud britt on nüüdseks saanud ühe koroonavaktsiinisüsti.
INTERVJUU | Henri Drell: treener Repeša ütles, et kui peas asjad korras pole, ei saa ma kunagi mitte kuhugi. Liigun sinna, et oleks korras (12)
Korvpallur Henri Drell on raskelt alanud hooajast õppinud, et spordis võidavad vaimselt tugevad.
Peaminister on armee vastu, sõjaväelased valitsusjuhi vastu. President keeldub peaministri soovidele vastu tulemast.
TOIMETAJA VALIK
Vaktsineeritavate kohta andmete kogumise osas on digiriik Eesti ikka korralikult põrunud.
Juba koolis võiks õpetada, kuidas vägivallatsüklist vaimujõul välja pääseda.
PÄEVA TEEMA | Mihhail Kõlvart: riik peab maski kandmise tegema kohustuslikuks, kui vaja, siis ka trahvima (246)
Tänases “Päeva teema” rubriigis on arutluse all, kas maski mitte kandvaid inimesi tuleks trahvida. Idee on avalikult välja käinud Kaupmeeste liidu juht Nele Peil (loe: siit). Loe k...
Kristi Klaasmägi: aastas jätab ligi 3000 noort oma haridustee pooleli enne kesk- või kutsehariduse omandamist (31)
Vahed õpitulemustes olid suured juba enne koroonat. Õpitulemused on nähtav jäämäe tipp - nähtamatuks jäävad õpilaste madalad õpioskused ja -motivatsioon ning vähene usk endasse.
Kui linn kujundada lastekeskseks kohaks, võidaks kogu ühiskond. Majandus paraneks turvaliseks muudetud tänavatel, kus oleks rohkem kliente ja töötajaid; õhk oleks puhtam, me raiska...
Yana Toom kirjutas raamatu riigijuhtimise süsteemide kohta postsovjetlikes riikides. Tekst on avaldatud Putini akadeemia ajakirjas (loe: siit). Nagu kartsin on artikkel tellija näg...
Tellijale
FAKTIKONTROLL | Kas Arnold Rüütel räägib tõtt väites, et Eesti sotsiaalkaitse kulutused on EL-i keskmisest oluliselt madalamad? (215) 254
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Arnold Rüütli väide, et Eesti kulutab sotsiaalkaitsele 6 protsendipunkti Euroopa Liidu keskmisest vähem.
Valeinfo ei ole ühiskonnas uus probleem. Ometigi on koroonakriis selgelt näidanud, et Eesti vastupanuvõime rumalusele ning valedele on nõrk. Sõnavabaduse tähe all saab levida kõik – russofoobia, vägivallaähvardused. Ja see kõik algab vaktsiinidest. Vaatame, kuidas vaktsineerimisvastasest liikumisest...
Vaktsiinivastaste grupis ringleb postitus sellest, kuidas koroonavaktsiini järel võivad lümfisõlmed üles paistetada. See on normaalne vaktsiinide võimalik kõrvaltoime, mitte teadusmaailma poolt vaikitud vandenõu.
KLIIMA
Keskkonnaminister Tõnis Mölder: poliitikutele meeldib teha lihtsaid asju, rasked teemad jäävad tulevaste põlvede kanda (66)
Mölder ütleb, et lähiajal pole lahendusi oodata ei kliimapoliitikas ega jäätmemajanduses, aga oluline on, et oleks seatud eesmärk.
Üleeuroopalise direktiivi tõttu tohib juulist müüa vaid meditsiinilisi kõrsi. Kuidas need aga puuetega inimestele kättesaadavaks teha, on jäänud lahenduseta.
Lõuna-Eestis on lumel nähtud veriseid jälgi. Need on jätnud metskitsed, kes on end lumekoorikuga vigastanud.
Täna toimub üle Eesti digikoristuspäev, mis kutsub inimesi puhastama oma nutiseadmeid ebavajalikust ja mõtlema meie üha suuremale digitaalsele jalajäljele.
Kui soovid naabrimeest tõpraks sõimata, siis lase käia. Kui ähvardad maha lüüa, siis hindab politsei, kas mõtlesid tõsiselt või mitte. Mis aga muutub siis, kui tuleb vaenukõneseadus? Justiitsminister Maris Lauri selgitab.
Indrek Toome: parteitöötajad ei pidanud end kollaborantideks, vaid rahvuskommunistideks. Nad tegid, mida nendes tingimustes suutsid (415) 189
„Olen sügavalt pereusku. Eriti praegu, koroonaajal, on erakordselt tähtis kokku hoida ja tunda kõiges pere toetust,” ütleb Indrek Toome.
Tänases saates tuli ilmseks, et kuigi haridus ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond) ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond) viibisid ühel ja samal koosolekul, kuulsid nad seal täiesti erinevaid asju.
Kultuuribiidis jagab seekord muusikasoovitusi Kellerteatri peakunstnik Britt Urbla Keller. Sel teisipäeval esietendus Tallinna vanalinnas (Uus 37) asuvas Kellerteatris kogupere jõulupõnevik „Kelder”.
Nüüd on Egon Kauril auto – Volkswagen Polo R5 –, millega ralli MM-sarjas kaasa lüüa.
Mis on Rootsis, Indias ja Leedus võrreldes kevadise eriolukorraga muutunud? Välismaal elavad eestlased annavad aru, mis sealsetel koroonarinnetel praegu toimub.
TAGATUBA | Vaktsineerimisstaabis lüüakse ohu peale käega. Palgake vastutaja, kui ise hakkama ei saa (90)
Kaitsesüstimise tempo on allpool arvestust, tegusid asendavad tühjad õigustused.
Kust leida tulevane president, keda koalitsioon ja ehk mõni teinegi partei saaks toetada? Kas taas Euroopast?
TAGATUBA | Pärast valitsusvahetust. Kuidas tõlgendaks kremlinoloog muudatusi Keskerakonna tribüünil? (210)
Kelle mõjuvõim Keskerakonnas kasvab, kes langeb kõrgelt? Kas Jüri Ratas jääb või lahkub?
Üleminekuaknad sulguvad ükshaaval, kuid Rauno Sappinen on endiselt FC Flora mängija.
INTERVJUU | Henri Drell: treener Repeša ütles, et kui peas asjad korras pole, ei saa ma kunagi mitte kuhugi. Liigun sinna, et oleks korras (12)
Korvpallur Henri Drell on raskelt alanud hooajast õppinud, et spordis võidavad vaimselt tugevad.
Käärikul toimunud suusaorienteerumise tiitlivõistlused kujunesid Eesti jaoks ajalooliselt edukaks.
Ott Tänak tõestas veelkord, et auto võistluseks seadistamises on ta erakordselt tugev. Tehtud töö tõi võidu.
TalTech/Tradehouse võitis naiste võrkpalli Balti liiga, meeste seas selgusid play-off’i paarid.
Yrsa Sigurdardottir, „Lüllikivi”, tõlkinud Peeter Villmann, Varrak, 350 lk.
Kunstiühingud: meid koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt, kultuuri sulgemisega üksi viiruse levikut ei takista (63)
Eesti kunstnike liit koostöös mitmete kunstiinstitutsioonidega saatis valitsusele avaliku pöördumise, milles kutsutakse sarnaselt kultuuriasutustele sulgema ka kõik teised analoogselt lähikontakte soodustavad paigad.
Florian Zelleri „Isa” on üks suuremaid tänavusi auhinnanõudlejaid ja rea preemiaid on film ka juba noppinud – seda ennekõike näitlejasoorituste eest.
Teatriaasta oli lopsakas ja mitmekesine, kuid puudu jäi silmapaistvalt tugevatest psühholoogilises laadis draamadest.
Jõhkra kultusfilmi uus nägu. Teismelised heroiinisõltlased ja lapsprostitutsioon 80ndate Lääne-Berliinis (33)
Euroopas tuntud kultusfilm ja bestseller “Meie, lapsed Bahnhofi loomaaiast” (sks k “Wir Kinder vom Bahnhof Zoo”) naaseb ekraanidele kaasaegses uusversioonis, jutustades loo noore tüdruku teekonnast narkomaania ja prostitutsioonini 1970. aastate Lääne-Berliinis.