Viimastel nädalatel valitsuse konflikti tekitanud Keskerakonna algatatud perehüvitiste tõstmise eelnõu (619 SE) toetavad kõik riigikogu erakonnad peale Reformierakonna. Viimane siiski pooldas eelnõu esimesele lugemisele esitamist.

Riigikogu keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles 16. mail intervjuus ERR-ile, et Keskerakond on korduvalt öelnud Reformierakonnale, et perehüvitiste tõstmise mõte on nendele oluline ning “See oli ka 2019 meie valimisprogrammis.”

KONTROLL

Kontrollime, kas tõesti oli eesmärk perehüvitis tõsta juba Keskerakonna eelmiste riigikogu valimiste programmis ning kas tänavuses eelnõus välja toodud summad on kooskõlas 2019. antud lubadustega.

Alustuseks selgitame välja, milliseid hüvitiste suurendamisi taotletakse. Teist lugemist ootav seaduseelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 eurole varasema 60 euro asemel.

Lisaks tahetakse eelnõuga tõsta lasterikka pere toetust kolme- kuni kuuelapselistele peredele 700 euroni kalendrikuus ning sellest suurema lastearvuga perede toetust 900 euroni.

Keskerakonna 2019. aasta valimisplatvormi sektsiooni “Laste ja perede toetamine” üldeesmärgiks on seatud suurendada ja luua täiendavaid toetusi vähekindlustatud peredele, puudega lapsi kasvatavatele peredele ja üksikvanematele ning paljulapselistele peredele.

  1. Tõstame esimese ja teise lapse toetuse 100 euroni.

  2. Tõstame lasterikka pere toetuse 3-6 lapsega peredele 500 euroni ning 7 ja enama lapsega peredele 600 euroni kuus.

Selgub, et tõesti olid välja toodud lubadused tõsta nii esimese ja teise lapse toetust kui ka lasterikaste perede toetust.

Uues seadusemuudatuse eelnõus kajastuvad summad on kohati isegi suuremad kui valimisprogrammis lubatu. 3-6 lapsega perede toetust tahetakse suurendada mitte enam 200 euro, vaid 400 eure võrra. 7 ja enama lapsega perede toetust aga koguni 500 euro võrra.

Otsus

Tõsi.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.