JUHTKIRI | Kolmikliit taastaks usalduse valitsuse vastu

Peaminister Kaja Kallas väärib tänase sammu eest tunnustust. Plats on nüüd valmis, et panna ka praeguse riigikogu põhjal kokku parim võimalik Eesti riigi huvide eest seisev koalitsioon.

„Olge siis mehed, tehke see umbusaldus mulle,“ ärgitas reformierakondlasest peaminister Kaja Kallas pool kuud tagasi. Koalitsioonipartner Keskerakond jätkas mingit häma, rääkides ühe suupoolega juttu valitsusliidu püsimisest ning esitades teisega ultimaatumeid, mis pidid viima selle lagunemiseni.

Teisisõnu ei eksinud valitsusjuht väga, kui ta tõi võrdluse Keskerakonna taktika ning Venemaa rünnaku vahel Ukrainas. Üks pool ei olnud ilmselgelt toimivast kokkuleppest huvitatud, aga pidas venitamist endale kasulikuks.

Seda venitamist Eesti endale lubada ei saa. Nägime seda järgnevast, mida Eesti Päevaleht on järjekindlalt hukka mõistnud. Riigikogu kui esindusdemokraatia väljundi taandamine „nuhtluseks“. Ostapbenderlikud mängud, mis teenivad ennekõike nende eesmärke, kes soovivad eestlaste usku demokraatiasse õõnestada.

Saabuv sügis toob selleks liiga palju väljakutseid, et mittetoimiva valitsusega edasi minna. Kallase välja pakutud kolmikliit võiks olla parim lahendus.

Kallase otsus keskerakondlastest ministrid vallandada oli selles olukorras üks võimalikest õigetest käikudest. Võinuks ka näiteks kogu valitsusega tagasi astuda. Kuid igal juhul pidi midagi ja pigem kiirelt ette võtma.

Kriis hüüab tulles

Demokraatlik riigikorraldus seab küll diskussiooni otsustavusest ülemaks, aga seda märksa vähemkriitilisematel aegadel. Venemaa sõjategevusega kaasnev (kuigi laiemapõhjalisem) energia- ning toiduhindade järsk tõus saabuval sügisel kõlab peaaegu et vääramatu ning vältimatu tulevikuna.

Kriisile lahenduste leidmine vajab toimivat valitsust. Moskva agressiooni tõrjumiseks konsensuse leidmine lääneliitlaste seas eeldab valitsusjuhti, kellel on tugev seljatagune. Eestis on enam kui 30 000 põgenikku, kes ei tohi samuti sattuda mingite poliitmängude tõttu olukorda, kus mittetoimiv valitsus ei suuda neid vajalikul määral toetada.

See valitsus ei pea olema tingimata Kaja Kallase ega Reformierakonna juhitud. Riigikogu praegune matemaatika annab ka teisi võimalusi. Kui Keskerakond oli oma püüdlustes valitsust torpedeerida siiras, peab Jüri Ratasel olema ka endal plaan, kuidas edasi minna. Isegi, kui peaks naasma näiteks Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioon, mis paneks meie liitlasi kõvasti kulme kergitama (kas solvangud mh USA presidendi aadressil jätkuvad?), oleks see viimase kuu varjuteatrist etem.

Praegu on Kallas teinud siiski ettepaneku Isamaale ja sotsidele luua kolmikliit, mis on toiminud varemgi. Ühisosasid alates soovist välistada EKRE naasmine peaks olema, ehkki Isamaa kohta ei pruugi viimane kehtida. Ilmselt ei teki aga probleeme näiteks eestikeelse alushariduse osas ning ka lastetoetuste suurendamise kohta pole ükski kolmest otseselt ei öelnud. Igal juhul võiks tegutsemisruumi olla rohkem, kui nägi ette praegune, naeruväärselt madalate ühisosadega koalitsioonilepe.

Erakorralisi valimisi ei saa välistada

Riigikogul on praegu võimalik näidata oma töövõimet ning mis iganes viisil toimiv koalitsioon uuesti kokku panna. Kui riigikogu on töövõime aga kaotanud, ei tohiks praegust kriisi arvestades välistada ka erakorralisi valimisi, et minna talvele vastu tugeva mandaadiga.

Täna pole siiski nähtavat põhjust, miks peaks normaalselt toimiv esindusdemokraatia rakendama praegu selliseid drastilisi meetmeid. Kui inimlik solvumine, millele viitas kaudselt täna ka president Alar Karis, kõrvale jätta. Ennekõike on siin mõttekohta Reformierakonnal, kelle varasemad partneritest „ülesõitmised“ on jätnud maha palju kibedaid tundeid.

Loodetavasti jääb praegu siiski peale riigimehelikkus ning parlament suudab seekord Eesti huvid keskerakondlikest poliitmängudest kõrgemale tõsta. Viimastest pole reitinguid vaadates võitnud isegi mitte keskpartei ise ning see teadmine võikski olla parim motivaator uuele koalitsioonile.