Hakkame teisest otsast pihta. Üle kahe kolmandiku on biomass ja heitsoojus.

Mismoodi kaugküte töötab? Kaugküttevõrguga on ühendatud hooned ja soojusallikad, mis toodavad kütustest võrku soojust. Tallinnas katab baaskoormust neli koostootmisjaama, mis töötavad biomassil ja olmeprügil ning toodavad elektrivõrku elektrit. Selle tootmisel üle jääv soojus antakse kaugküttevõrku, mille kaudu jõuab soojus majadeni. Sellises koostootmisprotsessis kasutatakse kütuses sisalduv energia maksimaalselt ära ning tootmine on suure kasuteguriga.

Koostootmisjaamade kasutegurit suurendab veelgi selline tehnoloogia nagu suitsugaasi kondensaator, mis suurendab jaamade kasutegurit veelgi, kuni 100%-ni.

Kütuste juurde. Kaugküttevõrgu koormused olenevad temperatuurist ja kõiguvad aastati. Eristatakse baaskoormust ja tippkoormust. Kui on külm talv, tuleb tippkoormust rohkem. 2021 oli mõõdukas, natuke külmem talv. Arvud kõiguvad. Üle kahe kolmandiku Utilitase Tallinna kaugküttesoojusest toodetakse puiduhakkest ja olmeprügist. Ülejäänud ehk tippkoormused kaetakse fossiilsetest kütustest. Viimane osa ehk kolmandik on siiamaani olnud maagaas. Seda on kulunud olenevalt aastast 500–700 GWh. Umbes nii palju tuleks siis hankida järgmiseks küttehooajaks.