Pealinna soojatootja: kui toasooja tuleb gaasi asemel osaliselt diislikütusest teha, siis küte kallineb
(138)Utilitase kontserni tütarettevõtete AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt tahaks, et sooja hind ei tõuseks. Aga lahtisi küsimusi on väga palju.
Kas gaasi üldse hakkab olema piisavalt? Kas osa puudujääki saaks katta põlevkiviõliga? Tuleb kütmiseks hirmkallist diislikütust osta?
Ettevõte käivitab kiirkorras hiigelprojektid, et soojatootmises gaasi osa merest ja reoveest saadava energiaga asendada.
Mul on energiahindu vaadates tunne, et järgmisel talvel peate varasemast rohkem küttest ja hindadest rääkima. Ja võib-olla isegi kütte kättesaadavusest, sest kui vaadata, kuidas Venemaa gaasikraane kinni keerab, võib sellest lausa puudu tulla. Tallinna kütmiseks kasutatakse senini talvel ka gaasi, mis seis teil sellega on?
Hakkame teisest otsast pihta. Üle kahe kolmandiku on biomass ja heitsoojus.
Mismoodi kaugküte töötab? Kaugküttevõrguga on ühendatud hooned ja soojusallikad, mis toodavad kütustest võrku soojust. Tallinnas katab baaskoormust neli koostootmisjaama, mis töötavad biomassil ja olmeprügil ning toodavad elektrivõrku elektrit. Selle tootmisel üle jääv soojus antakse kaugküttevõrku, mille kaudu jõuab soojus majadeni. Sellises koostootmisprotsessis kasutatakse kütuses sisalduv energia maksimaalselt ära ning tootmine on suure kasuteguriga.
Koostootmisjaamade kasutegurit suurendab veelgi selline tehnoloogia nagu suitsugaasi kondensaator, mis suurendab jaamade kasutegurit veelgi, kuni 100%-ni.