Iga teine Eesti noor elab depressiooniriskiga, igal kuuendal on see diagnoositud

Seni kõige suurema valimiga tehtud vaimse tervise uuringust selgub, et pandeemia mõjus noortele rängemalt kui vanadele.

Kui koroonapandeemia sundis inimesi kui välk selgest taevast nelja seina vahele jääma, ärgitati eakatele helistama ja neid meeles pidama. Et nad ei tunneks end üksikult, samal ajal kui valitsus manitses neil mitte külas käima.

Mahukast vaimse tervise uuringust, mis hõlmas 20 000 üle 15-aastast eestimaalast, selgub aga, et pandeemia pani eriti karmi põntsu hoopis noorte, 18–24-aastaste vaimsele tervisele.