Irja Lutsar: koroonaviiruse vaktsiinid on head, aga mitte ideaalsed

Praeguste koroonavaktsiinidega saab eesmärk olla raske haiguse ja surma vältimine, mitte kergema haigestumise ennetamine.

Oleme koroonaviiruse vaktsiinidega nüüd juba üle poolteise aasta koos elanud. Vaktsiinid on selle aja jooksul vähe muutunud, küll aga on meie teadmised märgatavalt paranenud. Siiski ei tea me kaugeltki kõike. Meie edasine vaktsineerimisstrateegia oleneb ühelt poolt haigusest, mida vältida plaanime, ja teisalt kasutada olevatest vaktsiinidest. Vähetähtis pole ka, et vaktsineerimine peab olema teostatav ja ühiskonna jaoks vastuvõetav.

COVID-19 on lainetena kulgev infektsioonhaigus. Senised andmed on näidanud, et iga 5–6 kuu järel olenemata aastaajast tekib uus ja tõhusam viirusvariant, tekitades järgmise nakatumislaine. Tänu elanikkonna immuunsusele on COVID-19 aja jooksul palju kergemaks muutunud: 2022. aastal vajas Euroopas hospitaliseerimist 0,6% ja suri 0,1% nakatunuid. Endiselt on haigus tõsisem üle 80-aastastel (näitajad vastavalt 2,5% ja 1,1%) ning kergem noorematel, alla 60-aastastel (näitajad vastavalt 0,2% ja 0%).