Sander Maripuu: tulevikus võiks pensioniks investeerida ka kinnisvarasse ja krüptovaluutasse

Inimesi on vaja suunata pensionieale mõtlema ja kindlustama end järsu sissetulekulanguse eest.

Tänu mõni aasta tagasi ellu viidud pensionisüsteemi reformile on võrreldes kahe aasta taguse ajaga täna Eestis 200 000 inimest vähem, kes oma palgast kindla protsendi pensioniks mõnda II samba pensionifondi suunavad. Samuti on eelmisest sügisest alates oma pensionipõlve arvelt tarbijate kätte liikunud umbes 1,5 miljardit eurot (see ei ole tõenäoliselt tänase rekordilise inflatsiooni põhilisi põhjuseid, aga abiks ikka). Raha on küll nüüd vaba, aga kuidas suunata rohkem inimesi tagasi oma pensionieale mõtlema ja kindlustama ennast järsu sissetulekulanguse vastu pensionile jäädes?

Seoses senise „kohustuslik II sammas ja vabatahtlik III sammas“ süsteemi lõhkumisega arutles Dr Magnus Piirits Arenguseire Keskusest, kas tasuks ehk nüüdseks kaks vabatahtlikku sammast liita. Nagu Dr Piirits ka ise järeldab, ei anna sammaste mehhaaniline liitmine tõenäoliselt suurt kasu. Samuti on II ja III sammas oma olemuselt piisavalt erinevad, et esmapilgul oleks vaja läbi mõelda palju väikeseid otsustuskohti, mis tahes-tahtmata muudaksid seni kehtinud reegleid ühe, teise või mõlema samba osas. Selliseid väga pikaajalise mõjuga muudatusi, mis nõuavad ka hulganisti ettevalmistusi ja arendustöid pensionifondide haldajatelt, ei saa vastu võtta kiirustades.