Venemaa presidendi visiit Teherani. Iraan vannub Putinile truudust, Erdoğan segab kaarte
Türgi president sundis Venemaa kolleegi ootama, riigid kritiseerisid üksteist ka Süüria-poliitika eest.
Sel nädalal reisis Venemaa president Vladimir Putin Iraani, kus ta kohtus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani, Iraani presidendi Ebrahim Raisi ja Iraani kõrgeima juhi Ali Khameneiga. Tegu oli Putini esimese visiidiga väljapoole endisi Nõukogude Liidu alasid alates Ukraina sõja algusest. Kohtumistel arutati viljaveo taastamiseks Ukraina mereblokaadi kaotamist ja oma riikide vastasseisu Süürias.
Visiidil väljendas president Putin valmidust lõpetada Ukraina viljatarneid takistav mereblokaad. Seejuures tänas Putin Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani, et too on sel teemal Ukraina ja Venemaa kõnelusi vahendanud. „Kõik probleemid pole veel lahendatud, kuid see, et oleme üldse edasi liikunud, on juba hea,“ lisas Putin.
Teisipäeval teatas ka Euroopa Liit, et on valmis osaliselt Venemaa pankade vastaseid sanktsioone leevendama ja külmutatud varasid n-ö sulatama, kui see aitab toidukaubandust taastada. Türgi ettepaneku järgi lubataks vilja eksportivatel laevadel Odessa sadamatest määratud marsruudil lahkuda seni, kuni kontrollitakse, ega alused relvi kanna.
Oma visiidil allkirjastas Erdoğan ka majandus- ja kaubanduskoostööleppe Iraaniga. President kinnitas, et on lääneriikide Iraanile kehtestatud sanktsioonide vastu. Hiljuti ähvardas USA sääraseid sanktsioone karmistada, kui ebaõnnestuvad Iraaniga peetavad läbirääkimised tuumaleppe taaselustamiseks.
Süüria vastasseis
Riigijuhid arutasid ka Türgi võimalikku sõjalist plaani Põhja-Süüriasse tungimiseks. Türgi valitsuse sõnul on sellise operatsiooni eesmärk tõrjuda Kurdistani Töölisparteiga (PKK) seotud võitlejaid, keda Türgi peab terroristideks. See operatsioon võib põhjustada vastasseisu Iraani ja Venemaaga, kes on Süüria presidendi Bashar al-Assadi liitlased ning toetavad teda riigis paiknevate sõjajõududega.
Putini nõunik Juri Ušakov teatas enne kohtumist, et Venemaa peab Süüria küsimuses väga oluliseks riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamist.
Ekspertide arvates sooviksid Iraan ja Venemaa pigem Süürias kehtivat jõuvahekorda säilitada ning tõenäoliselt proovivad Erdoğani ümber veenda. Mõlemad riigid on viimase 11 aasta jooksul kulutanud Assadi võimul hoidmiseks nii sõjalist ressurssi kui ka raha. „Venemaa ja Süüria huvides on Assadi võimalikult suur mõjuvõim Süürias,“ ütles Lähis-Ida instituudi programmi juht Alex Vatanka ajakirjale Foreign Policy.
Teisipäeva õhtul ütles Erdoğan visiidiga seotud pressikonverentsil, et ei lase Iraanil ega Venemaal oma plaane segada. „Ma kuulen teilt, mu kallid sõbrad, et mõistate Türgi julgeolekumuresid, ja olen selle eest tänulik,“ sõnas Erdoğan. Pöördumise lõpetas ta siiski märkusega, et sõnad üksi ei ravi haavu. Peale selle kritiseeris Erdoğan avalikult Venemaa ja Süüria valitsuse rünnakuid kohaliku tsiviilelanikkonna vastu.
Kahepoolsel kohtumisel president Raisiga ülistas Putin Venemaa kaubandussidemeid Iraaniga, andes kodupublikule märku, et lääne partnerite kadumine pole Kremlil jalgu alt löönud. „Saame kiidelda rekordnäitajatega kaubavahetuse kasvus,“ sõnas Putin.
„Kui NATO plaane poleks Ukrainas blokeeritud, alustanuks nad sama sõda.“
Ka Iraani kõrgeim juht ajatolla Khamenei kiitis Putiniga kohtudes Iraani-Venemaa leppeid, öeldes, et nende elluviimine teenib mõlema riigi huve. Samuti pööras Khamenei tähelepanu „lääne petlikule poliitikale“, mis tema sõnul keskendub viimasel ajal eriti aktiivselt Iraani ja Venemaa sidemete nurjamisele.
Ukrainas peetava sõja kohta ütles Khamenei, et hoolimata Iraani vastumeelsusest tavainimeste kannatuste vastu oli Venemaa „initsiatiivi haaramine“ tekkinud olukorras põhjendatud. Tema sõnul oleksid vastasel korral sõja algatanud Ukraina ja lääneriigid. „Kui NATO plaane poleks Ukrainas blokeeritud, alustanuks nad sama sõda,“ märkis ajatolla.
Putin kurtis pressikonverentsil, et Ukraina ei taha täita märtsis sõlmitud kokkuleppeid. Tema sõnul on Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid pakkunud end vahendajateks uutel Moskva ja Kiievi rahukõnelustel, kuid vastaspoole soov neis osaleda näib tagasihoidlik.
Siiski näitas tippkohtumine sümboolselt, kuidas maailma jõutasakaalud pärast 24. veebruari muutunud on. Kohtumisel lasi Erdoğan end oodata ja jättis Putini umbes minutiks üksi ajakirjanike ette seisma. Selline manööver on varem kuulunud Putini arsenali, näiteks 2014. aastal lasi ta Saksamaa endisel liidukantsleril Angela Merkelil üle nelja tunni enda järel oodata. Samamoodi on Vene president käitunud USA endise presidendi Donald Trumpi, Ühendkuningriigi kuninganna Elisabeth II ja ka paavst Franciscusega.