ARVUSTUS | Alkoholism, perevägivald ja kustumatu lootus

Inimestele, kes ei mõista perevägivalla epideemia põhjuseid või ei taha uskuda ohvreid, on Tartuffil linastunud „Vanad head ajad“ sobiv järeleaitamistund.

Valides arvustamiseks filmide vahel, mis on praeguseks Tartu armastusfilmide festivalil linastunud, olin valmis liisku tõmbama. Langeda oleks see võinud nii mõnelegi filmile, kas või auhindu ja haipi kogunud kodumaisele avafilmile „Sierra“ (2022) või sellele järgnenud tantsufilmile „Armas Charity“ (1969), mis seadis mitmes mõttes tervele festivalile tooni.

2021. aasta linateos „Vanad head ajad“ imponeeris mulle aga tugevamalt. Tegemist on Poola filmiga, mille tegevus toimub „ajaloo lõpus“: kui nõukogude aeg siirdub kapitalismi. See on kultuuriruum, millega on lihtne suhestuda: figureerivad legod, Nirvana, kassetid ja VHS, mis on tänapäevalgi laialt tuntav 1990-ndate nostalgia. Uude ajastusse sattunud inimeste hämmastus Ameerika kultuuriimperialismi tarbekülluse üle pakub filmi raskele põhiteemale – alkoholism ja perevägivald – koomilist vaheldust.