Marko Pomerants: millal toimub kontakt? Korraldame ettekandjatele iga-aastased kriisiõppused

Eesti teenindajatel kipub olema puudus kõige elementaarsematest oskustest. Kannatavad kõik osalised.

Kuidas mitte saada kehva väljassöömise kogemust? Vastus on lihtne. Ära mine välja sööma. Selle lahenduse nõrk aspekt on see, et siis jääd ilma ka positiivsetest elamustest. Need ootavad sind igal juhul kusagil. Mind on need tabanud tänavu vähemasti viiel korral. Ma ei võta arvesse päevaprae söömist.

Head restoranis käiku võtad kui head teatrietendust. Lavastaja on panustanud, lavakujundus on paigas, näitlejad on usutavad. No see peab aplausiga lõppema.

Kahjuks on aga liiga palju niru teenindust ja see ei tule minu pirtsakusest või väga kõrgetest ootusest. See jaguneb ühtlaselt üle Eesti. Tahan nagu selles lendamise laulus: „Tahan hästi, et asi saaks aetud.“ Pealegi soovid seda ju oma raha eest.

Siinkohal meenub paarikümne aasta tagune lugu Kiievist toidupoest, kus kaks müüjat ajasid leti otsas juttu ega teinud väljagi, et teises letiotsas ootas teenindamist üks šarmantne proua.