JUHTKIRI | Arvuti ütleb „ei“. Ja ongi hea

Eilsel riigikogu erikomisjoni perehüvitiste istungil kiitsid kõik osalised alustuseks, kui hädavajalik on lastetoetuste reform ja parandada lastega perede heaolu. „Vaidlusi ei ole,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kelle ministeeriumis valminud seaduseelnõu tekitab samal ajal valitsuskoalitsioonis esimest tüli.

Pingeid põhjustab koalitsioonilepingusse raiutud soov, et lapseiga hakkaks Eestis juba tuleval aastal kestma senise 18 aasta asemel 24-aastaseks saamiseni – nii et kolmest lapsest vanema 24-aastaseks saades väheneks lasterikka pere toetus 1/3 võrra ja sama mudel laieneks järgmistele lastele.

Minister Riisalo, sotsiaalkindlustusamet ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) seevastu ütlevad, et selleks vajalikke IT-arendusi pole võimalik valmis saada enne 2025. aastat. Kusjuures Riisalole (nagu tervele tema erakonnale) paistab ka sisuliselt meeltmööda olevat, kui selle punkti menetlemine jääks riigikogu järgmise koosseisu lõpetada või üldse lõpetamata.

Tegelikult olekski hea, kui „poliitiline tahe“ takerduks selles küsimuses IT-arenduse taha ja lasterikka pere toetuse pikendamise asemel valitaks perede toetamiseks mõni targem moodus.

Kahekordistage parem vajaduspõhist õppetoetust ja tulemusstipendiume, siis saab palju peresid toetatud keerukate IT-töödeta.

Lasterikaste perede liidul on muidugi õigus, et praegu lõpeb lasterikka pere toetus halval ajal – just siis, kui pere vanim laps läheb edasi õppima. Pere sissetulekud vähenevad hüppeliselt, aga kulutused kasvavad. Ent sama mure on ka osal kahe- ja ühelapselistel peredel, neid kolmanda lapse ülekuldamine ei aita.

Sellele probleemile oleks astmelise väljumisega peretoetusest tervemõistuslikum lahendus näiteks vajaduspõhise õppetoetuse tõstmine. See, juba esialgu tagasihoidliku suurusega toetus on varsti muutumatuna püsinud kümme aastat. Pole vaja mingeid keerukaid IT-arendusi ega seadusi, et praegu 75–220-eurost toetust näiteks kaks korda tõsta. Samamoodi on aeg suurendada tulemusstipendiume. Ja pered, kelle laps on motiveeritud haridust omandama, saaksid toetatud. Need 18-aastaseks saanud, kes ei lähe edasi õppima, saavad raha teenida ka tööle minnes.

On teisigi variante, kuidas riigi raha targemini kasutada. Näiteks omastehoolduse rahastamiseks. Seegi toetus ei pruugi lastest mööda minna, sest Eestis leidub omajagu perekondi, kus keskeas vanematel tuleb hoolitseda ühtaegu nii oma laste kui ka eakate vanemate eest.

Täpsustatud kell 14.55. Juhtkirjast on eemaldatud viide erakonnale Isamaa, kuna pole piisavalt selge, kas ja mil määral lisati see detail, et n-ö lapseiga hakkaks Eestis juba tuleval aastal kehtima senise 18 aasta asemel 24-aastaseks saamiseni, koalitsioonilepingusse Isamaa ehk laiema peretoetuste reformi autori soovil.