JUHTKIRI | Iga kokkuhoid pole kokkuhoid

Külm tuba pole Eestis iseenesest midagi erakordset.

1990-ndate algust näinud põlvkond mäletab, et pärast Venemaa gaasikraanide keset talve kinnikeeramist tuli saada hakkama ka 14-kraadise toatemperatuuriga ja sooja vee kohta võis vaimutsedes öelda: jaanipäeval supleme. Kampsun ja jopp teevad toas imesid. Tõsi, sõrmed jäävad ikka kangeks ja arvutitöö tegijate võime väheneb otsustaval määral.

Kokkuhoid on tervitatav, kui seda ei lükata külmetava inimese kaela. Küll aga on hea üle vaadata, ega ametnikke liiga palju ole.

Selle kõrval mõjub riigiasutustele tungivalt soovitatud kokkuhoiunõue, mille järgi peaks üldjuhul jääma temperatuur 19–21 kraadi kanti, peaaegu et troopilise puhkusena. Aga, stopp!

19 kraadi on ikkagi midagi väga piiripealset. Eks tunnetus on individuaalne, aga piir jookseb 18–20 kraadi vahelt: 20-kraadine tuba tundub olevat soe, aga 18-kraadine külm.

Arusaadavalt ei mõju pidev lõdisemisaisting tööviljakusele hästi. Pealegi kasvab külmetamise korral haigestumisoht. Nii et energiaarvetes saavutatav kokkuhoid võib näpistada hoopis mujalt.

Ühe lahendusena loodab riik säästa kodukontori režiimi jätkumisest. Näiteks nn superministeeriumis olla täidetud üksnes 60% kohti.

Esmapilgul on tegu hea ideega, mida võikski laiendada ka soojematele perioodidele. Kontoris veedetud tagumikutunnid ei peaks olema kriteerium, mille järgi ametniku efektiivsust mõõta. Ei soojal ega külmal ajal. Tasub üleüldiselt hoolikalt kaaluda, ega riigiasutused kuluta liiga palju kontoripinda. Ja küttekriis oleks hea koht, kus ka ametnike arv kriitilise pilguga üle vaadata.

Aga siingi tekib liiga palju küsimusi, et kõigile ühe latiga lüüa. Võib-olla on töötajal ka kodus külm? Ega me lükka jälle vastutust reatöötaja kaela?

Selliste energiasäästumeetmetega plaanib riik hoida kokku 14 miljonit eurot. Kokkuhoid on teretulnud, kuid see ei tohi tulla näiteks inimeste halvenenud tervise kulul. Arvestades äsja Vihulas kokku lepitud hiigelpakette, näiteks perehüvitisteteemalist, on tegu siiski väikese summaga. Kui vaadata kasvõi naftaturu viimaseid suundumusi ja gaasihindade langemist, võib talveküte maksta kardetust märksa vähem.

Osa uuringuid näitab, et kontoritöötaja olla kõige viljakam 21-kraadises töökeskkonnas. Seetõttu võib kokkuhoid ruumitemperatuurilt kokkuvõttes päris kalliks maksma minna.