FAKTIKONTROLL | Sündide arv on kahanenud pandeemia, mitte vaktsiinide tõttu

Sotsiaalmeedias levib väide, et Rootsi ja Saksamaa madalate sündimusnumbrite põhjus on COVID-19 vastane vaktsiin. Tegelikku seost aga nende vahel pole.

Facebooki vastava info postitanud kasutaja kirjutas 25. septembril oma seinale Rootsi ja Saksamaa statistikat ja väidab, et tegemist on otsese tõestusega, et vaktsiinid on põhjustanud sündide languse.

Väited, nagu COVID-19 vastane vaktsiin mõjutab inimeste viljakust, ringlevad sama kaua kui on vaktsiin kättesaadav olnud - ent tõestust väidetele ei ole. Vastupidi - eksperdid on tõestanud, et tegemist on ohutu vaktsiiniga.

Kõnealune postitus on viie päevaga kogunud kolme tuhande inimese tähelepanu, seda on jagatud 11 ja kommenteeritud 35 korda. Kokku on see saanud 47 reaktsiooni.

Mida väidetakse?

Postitaja väidab, et suurem uuring toob välja „faktid“, et Saksamaal ja Rootsis on sündivus märkimisväärselt langenud. Seos on postitaja sõnul tuvastatud vaktsineerimisprogrammide kehtestamisega.

Konkreetsele uuringule pole autor küll viidanud, ent lisab, et tegemist on „Saksamaa rahvastiku-uuringute föderaalse instituudi“ välja antud dokumendiga.

Autor tõi välja ka summaarse sündimuskordaja (Total Fertility Rate ehk TFR, nagu postituses kirjutatakse) ehk keskmise eeldatava elussündide arvu naise kohta. Ta kirjutas, kuidas see näitaja on peale vaktsineerimist aina alla läinud.

Kuidas on tegelikult?

Esiteks, on autor oma postituses esitanud valed numbrid - 2022. aastal on Rootsi summaarne sündimuskordaja 1,8 ja Saksamaa 1,6 (elussündi naise kohta) - postituses on vastavalt 1,6 ja 1,4. See tähendab, et langus pole olnud sugugi nii drastiline, nagu postituses on viidatud.

Teiseks, summaarne sündimuskordaja on ülemaailmselt tõesti langenud, kuid seda juba aastakümneid - tegemist pole vaid viimase aasta langustrendiga. Erinevad uurimused on põhjuseks toonud näiteks lapsevanemate moraalitunnetuse muutumise ajas, enam läbimõeldud pereplaneerimise ja üldise elustiili muutuse.

Summaarse sündimuskordaja juurde tõi muutuse COVID-19 pandeemia, sest selle tõttu muutus inimeste kindlustunne peret luua. Uurimused näitavad, kuidas ebastabiilne sissetulek, töökohtade vahetused ja muud muutused pandeemia ajal panid pereloomise tagaplaanile.

Sellised muutused on toimunud ja toimusid ka pandeemia ajal, üle maailma, mitte ainult Saksamaal ja Rootsis. Kohad, kus on kordades suurem summaarne sündimuskordaja, on arengumaad, näiteks paljud Aafrika riigid. Sealne kultuur suhtub lastesaamisse ja nende kasvatamisse lihtsalt teisiti.

Ka Eesti sündimuskordaja langes 2020. ja 2021. aastal 0,1 punkti võrra, võrreldes 2019. aastaga. Hetkel on see 1,6 juures.

Ravimiameti müügilubade osakonna kliinilise hindamise büroo juhataja Keiu Heinla kinnitab, et uuringud viitavad pigem elustiili muutuse mõjule. „Tänaseks kogunenud üüratud andmed COVID-19 vaktsiinide kohta ei näita, et vaktsineerimine võiks kuidagi mõjutada inimese viljakust;“ ütles ta ja lisas, et see-eest võib viljakust mõjutada koroonaviiruse läbipõdemine.

Otsus: Vale. Nii postituses olevad arvud, kui ka nendest tehtud järeldused on valed. COVID-19 vaktsiinide andmed ei viita kuidagi sellele, et vaktsiinid võiksid mõjutada inimese viljakust