Silmakirjalik Saksamaa? Sõnades ehitatakse ühtset Euroopat, tegudes seistakse eelkõige enda eest

Saksamaa valitsuse kopsakad energiameetmed on pannud Euroopa juhid kulme kergitama.

Ühelt poolt räägib Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, et Ukrainas peetav sõda on „puhunud uue elu sisse sõnale solidaarsus“, teisalt näib, et ta üritab kasutada energiakriisi, tekitamaks oma riigi ettevõtetele ebaausat konkurentsieelist. Tema sõnade ja tegude ebakõlast jääb mulje, nagu oleksid Euroopa Liidus kõik võrdsed, aga mõni on siiski võrdsem kui teised.

Septembri lõpus teatas Saksamaa valitsus, et jagab laiali 200 miljardi euro väärtuses gaasitoetusi, vähendamaks tuleval sügisel-talvel nii eratarbijate kui ka ettevõtete energiaarveid. Pakett sisaldab näiteks gaasi hinna ülempiiri ja erakorralist maksu energiaettevõtete liigkasu trahvimiseks. Kuigi need meetmed võivad tunduda mõistlikud, on abinõude maht selline, et peale Euroopa suurima majandusega riigi ei ole peaaegu kellegi kukkur piisavalt sügav oma majanduse samaväärseks turgutamiseks.