14.10.2022, 00:01

Meestele relvi ulatades ei saa Lukašenka kindel olla, et neid tema enda vastu ei suunata

Veel enne Venemaa juhti Vladimir Putinit ütles Valgevene diktaator, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof.

Mari-Liis Truusööt

mari-liis.truusoot@epl.ee

1999. aastal sõlmisid Venemaa ja Valgevene liitriigileppe. Toona näis Lukašenkale reaalne võimalus, et ta saab selle tulevikus loodava riigi presidendiks.

FOTO: VIA REUTERS | SCANPIX

Ent ajal, kui Valgevenes praeguseks aastakümneid võimul olnud ainuvalitseja Aljaksandr Lukašenka need sõnad lausus, sai ta nautida naaberriigis Venemaal ühe armastatuma, kui mitte kõige armastatuma riigimehe staatust. „1990. aastatel kujundas Valgevene diktaator oskuslikult endast venelaste jaoks Nõukogude Liidu nostalgia sümboli, ehkki Valgevene ilus elu oli juba tollal pelgalt miraaž,“ selgitas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur ja Peterburi riikliku ülikooli rahvusvaheliste suhete kooli endine dotsent Igor Gretski LP-le.

Ent kui aastatuhande vahetusel unistas Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka Venemaa ja Valgevene tulevase liitriigi presidendi ametist, siis praegu võitleb Valgevene selle eest, et mitte saada pelgalt veel üheks oblastiks Venemaa koosseisus. Lukašenka võimuplaanid ajas segamini ja kõike muutis päev, kui Moskvas sai vanakese Boriss Jeltsini asemel võimule Vladimir Putin. Sellest ajast mängivad riigijuhid omavahel juba aastaid üht mängu: Valgevene samm-sammult „allaneelamine“ käib kokku Putini Vene Maailma visiooniga, ent Lukašenka puikleb vastu. Kõigile on selge, et veelgi rohkem ja sügavamalt Venemaaga lõimumine ei tähenda tegelikult muud kui Valgevene niigi hapra suveräänsuse kadumist.

Kommenteeri Loe kommentaare (84)