Eesti Konservatiivne Rahvaerakond avaldas 2. oktoobril oma veebilehel üleskutse liituda 16. oktoobril nende meeleavaldusega, et nõuda elektri hinna langetamist. Üleskutses on väidetud, et „Erakonna hinnangul on võimalik Eestis müüa elektrit hinnaga umbes 3 senti kWh kohta.“ Eesti Päevalehes on juba varasemalt ilmunud faktikontroll elektri võimaliku madalaima hinna kohta, mida saad lugeda siit.

Üleskutse osana on aga Martin Helme väitnud lisaks, et: „Pole mingit põhjust leppida sellega, et elektri hind on Eestis üks Euroopa kõrgemaid. [--] Meie riigis ei ole elektri puudujääki ja me ei pea elektrit mujalt kalli hinnaga juurde ostma. Tänu põlevkivile on meie riigil energeetiline sõltumatus ja Narva elektrijaamadest ning päikese- ja tuuleparkidest piisab riigi elektri nõudluse katmiseks.

KONTROLL:

Kontrollime Helme tsitaadist kahte väidet: esiteks, kas Eesti tarbijate makstav elektri hind on hetkel tõepoolest üks kõrgemaid Euroopas, ning teiseks, kas Eesti ressurssidest piisab riigi elektrinõudluse katmiseks?

Kas Eesti tarbijate makstav elektri hind on Euroopa üks kõrgemaid?

Varasemalt oleme juba kontrollinud elektrihinna kiire tõusu teemat võrreldes meie lõunanaabritega.

Selle aasta kaheksa kuu (jaanuar-august) jooksul on Eurostati andmete alusel tarbija makstav elektri hind palju varieerunud, kuid Euroopa hindade esiviisikus vahetavad kohti Türgi, Belgia, Itaalia, Norra ja Eesti. Seega on Eesti hinnad võrreldes Euroopaga tõesti ühed kõrgemad.

Kas Eesti tootmisvõimekusest piisab elektrinõudluse katmiseks?

Et teada, kas Eesti toodab piisavalt palju elektrit, on vaja võrrelda tarbimist tipphetkel Eesti suurima üheaegse tootmisvõimekusega. Eleringi 2021. aasta varustuskindluse aruande kohaselt oli 2020/21. aasta talve maksimaalne tipukoormus 1570 MW, mis lähenes kõigi aegade kõrgeimale mõõdetud koormusele 1587 MW. 2022. aasta tipukoormuseks on ennustatud 1502 MW.

Eleringi andmetel oli 2021. aasta alguse seisuga Eesti installeeritud netotootmisvõimsus 2337 MW, ent „Igal ajahetkel tegelikult kasutatav võimalik netotootmisvõimsus on aga väiksem, kuna oma mõju avaldavad tootmisseadmete remondid ja avariid ning osade tootmisseadmete genereerimise võimekus sõltub tuule-, päikese- ja hüdroressursside olemasolust.“

Lisaks kommenteeris faktikontrollile ka Elering, et „Varustuskindluse hindamisel arvestab Elering ainult selle osa juhitamatu taastuvenergiaga, mis on kindlalt saadaval“ ehk kogu tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsust ei saa arvestada. Eleringi sõnul on Eesti jaamadega „tavaolukorras võimalik Eesti tiputarbimine katta.“ Tavaolukorraks loeb Elering seda, kui kõik juhitavat võimsusi tootvad jaamad on töös ehk näiteks pole avariisid, ent nad tõdevad, et alati on oht, et riskide realiseerudes ei tööta mitu jaama korraga.

Eleringi põhiseisukohaga ei nõustu Eesti Energia, kellelt faktikontroll samuti kommentaari küsis. Eesti Energia hinnangul „ei ole talvised tiputarbimised kaetavad Eesti tootmisvõimsustega.“ Nende sõnul ei ole olukord, kus kõik jaamad toodavad samaaegselt maksimumvõimsusel, realistlik ning seetõttu ei saa vaadata ainult paberil toodud võimsuseid. „Paratamatult vajavad kõik elektrijaamad aeg-ajalt hooldus- ning remondiperioode, samuti tuleb arvestada ka võimalike avariidest tingitud katkestustega.

Vaadates näiteks 2020/21 talveperioodi, oli elektri tootmise maksimaalne võimekus 1457 MW ehk madalam kui maksimaalne tipukoormus 1570 MW. Keskmine tootmisvõimekus oli 655 MW. Eleringi aruande kohaselt ei „katnud tootmine tarbimist 99,7% ajast ja oli vajalik import.“ Seega 2020/21 talvel Eesti tootmisvõimekusest ei piisanud.

Ka 2021. detsembris oli olukord, kus Eesti elektrijaamad töötasid täisvõimsusel, ent vajaminevast 1500MW katsid Eesti jaamad 1200MW. Rikke tõttu ei töötanud Auvere elektrijaam, mis oleks juurde andnud 270MW, ent ka siis oleks veidi võimsust puudu jäänud.

Koguvõimekuse ja 2020/2021 talve reaalse tarbimise katmise vahe tuleneb Eleringi sõnul asjaolust, kas kindlate tootmisvõimsuste sekka on loetud Kiisa avariireservelektrijaamad, mis pannakse tööle ainult avariide korral. Kiisa jaamad ei osale seega elektriturul, et tagada kriisiolukorras võimalikku lahendust. „Kui Kiisa avariireservjaamad arvestada käesoleva talve vaates kindlate võimsuste sekka (mida need vaatamata turul mitte osalemisele on), siis ületab tootmine tarbimist,“ väidab Elering. Kahe Kiisa avariielektrijaama koguvõimsus on 250MW.

Seega on keeruline üheselt väita, kas Eesti võimsusest piisab. Vaadates näiteid varasematest talvedest ning Eesti Energia hinnangut, on ebatõenäoline, et igas olukorras, kaasa arvatud avariide ja hooldustööde ajal, on võimalik Eesti tarbimist katta. Eleringi hinnangul aga peaks koos avarii-jaamadega Eesti võimekusest piisama.

Hinnang:

Väide 1: Tõsi

Eestis on tõesti olnud 2022. aasta jooksul Euroopa ühed kõrgemad elektrihinnad.

Väide 2: Nii ja naa.

Tehniliste andmete kohaselt piisab Eesti olemasolevatest tootmisvõimekustest tiputarbimise katmiseks, ent reaalsust arvestades on hinnangud erinevad.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.